Mida õppida, et tulevikus oleks tööd?
Erialavalik muutub aasta-aastalt aina olulisemaks – juba praegu jagatakse kõrgkoolides mitmetel populaarsetel erialadel teadmisi, mis ei loo tegelikult tööturul mingit lisaväärtust. Igal aastal siseneb tööturule tuhandeid noori, kes enda üllatuseks avastavad, et omandatud haridus ei ole andnud neile mitte mingisugust eelist.
28. septembril vahendas Äripäev YLE uudisteportaali uudist, millest selgus, et Soomes napib töötajaid ehituse-, tervishoiu- ja müügivaldkonnas. Seevastu on mõnel muul tegevusalal tööjõudu rohkem kui tööturule mahub. Näiteks on Soomes tekkinud üleküllus ühiskonna- ja kultuuriuurijate hulgas, kus ühe töökoha kohta on lausa 83 tööotsijat. Sarnast olukorda on märgata ka Eesti tööturul, kus igal aastal langeb tuhandeid noori populaarse eriala lõksu.
CV Keskuse andmebaasis olevate töövõtjate palgasoovide analüüs haridustasemete ja erialade lõikes näitas, mis erialad lubavad praegu küsida tööturul kõrget palka ning kas kõrgharidus tagab automaatselt nii töökoha kui ka kõrge palga, mida paljud meie noored sinisilmselt loodavad.
Värske uuring tõi välja, et kõrghariduse omandamisega kerkib palgasoov küll 17%, kuid erialade lõikes on väga suured käärid – selgelt joonistuvad välja valdkonnad, kus on näha nõudlust tööturul ja ka vastupidi.
Populaarseimate erialade lõikes on suurem brutopalgasoov inimestel, kes soovivad end teostada infotehnoloogia juhtimise (2354,6 eurot kuus) informaatika (2208,2) ja rahvusvahelise ärijuhtimise (2002,0) valdkondades. "IT-sektoris prognoositakse kiiret kasvu ka järgmise kümne aasta jooksul ning antud hetkel ületab selles valdkonnas nõudlus pakkumist – IT-haridusega töövõtjaid siseneb tööturule tööandjate vajadusest tunduvalt vähem. Valdkonna populaarsuse tõttu on erinevate IT-erialade arv küll mitmekordistunud, kuid kvaliteetset haridust suudavad IT-sektoris pakkuda peamiselt ainult neli kõrgkooli," kommenteeris uuringut CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
CV Keskuse andmebaasis olevate töövõtjate palgasoovide analüüs haridustasemete ja erialade lõikes näitas, mis erialad lubavad praegu küsida tööturul kõrget palka ning kas kõrgharidus tagab automaatselt nii töökoha kui ka kõrge palga, mida paljud meie noored sinisilmselt loodavad.
Värske uuring tõi välja, et kõrghariduse omandamisega kerkib palgasoov küll 17%, kuid erialade lõikes on väga suured käärid – selgelt joonistuvad välja valdkonnad, kus on näha nõudlust tööturul ja ka vastupidi.
Populaarseimate erialade lõikes on suurem brutopalgasoov inimestel, kes soovivad end teostada infotehnoloogia juhtimise (2354,6 eurot kuus) informaatika (2208,2) ja rahvusvahelise ärijuhtimise (2002,0) valdkondades. "IT-sektoris prognoositakse kiiret kasvu ka järgmise kümne aasta jooksul ning antud hetkel ületab selles valdkonnas nõudlus pakkumist – IT-haridusega töövõtjaid siseneb tööturule tööandjate vajadusest tunduvalt vähem. Valdkonna populaarsuse tõttu on erinevate IT-erialade arv küll mitmekordistunud, kuid kvaliteetset haridust suudavad IT-sektoris pakkuda peamiselt ainult neli kõrgkooli," kommenteeris uuringut CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
Keskmisest kõrgema palgasooviga on ka õigusteaduste ja meditsiini erialad. Töövõtjate palgasoovide analüüs näitas, et kunsti-, raamatupidamise-, psühholoogia- ja loodusteaduste erialad aga palgasoovi märkimisväärselt ei kergita.
"Erialad, kus tuleb täita palju rutiinseid ülesandeid (nt raamatupidamine) võivad aga suure tõenäosusega järgmise 15 aastaga automatiseerimise käigus märkimisväärselt väheneda või hoopiski kaduda,“ sõnas Henry Auväärt.
Töövõtjaid küsitledes usuvad pea pooled (42%), et tulevikus tagab töökoha infotehnoloogia eriala õppimine.
"Noortel tuleb suhtuda eriala valimisse paraja tõsidusega ning kindlasti ei tasu selle puhul põhineda vaid tulevasele palgasoovile. Peab meeles pidama, et eriala peab valima teadlikult, mitte juhuslikult või reklaamiohvriks langedes. Kui erialavalikut ei õnnestu kohe teadlikult teha, tuleks noorel pigem suunata pilk tööturule. Sealt saadud kogemused aitavad aja jooksul välja selgitada, mis valdkonnas karjääriteel edasi liikuda ja läbimõeldud haridusteed jätkata," lisas Henry Auväärt.
Loe ka: Iga teine Eesti noor jahib miljonäristaatust
