Iga teine töötaja on teinud sel aastal ületunde
Pea 4500 töötajat kaasanud küsitlusest selgus, et 51% töötajatest on tänavu ületunde teinud.
Lisaks selgus värskest töökoormust ja -aega kaardistavast uuringust, et ületundide tegijatest pisut enam kui pooled (53%) on ettenähtust rohkem töötatud aja eest saanud ka rahalist hüvitist, ülejäänud (47%) on aga teinud lisatööd tasuta.
Kes on tänavu pidanud enim ületunde tegema?
Enim on tänavu ületunnitööd teinud turundajad (61%), ehitajad (60%) ja tervishoiusektori töötajad (58%). Kõige vähem on ületundide tegemist ette tulnud assisteerivatel ametikohtadel (41%) ja klienditeeninduses (43%).
Kes on tänavu pidanud enim ületunde tegema?
Enim on tänavu ületunnitööd teinud turundajad (61%), ehitajad (60%) ja tervishoiusektori töötajad (58%). Kõige vähem on ületundide tegemist ette tulnud assisteerivatel ametikohtadel (41%) ja klienditeeninduses (43%).
Kuigi ületunnitöö tegemine on sarnases mahus levinud üle kogu Eesti, tuleb seda mõningates piirkondades pisut rohkem ette – näiteks Ida-Eesti (56%) ja Lõuna-Eesti maakondades töötavatel inimestel (53%). Tallinnas on pikemaid tööpäevi teinud pisut rohkem kui pooled töötajad (51%) ja Lääne-Eestis (sh Pärnus) täpselt pooled.
Juhid teevad ületunde sageli tasuta
Lisatasu ettenähtust rohkem töötatud aja eest maksti enim tervishoiusektori töötajatele, kus koguni 73% ületundide tegijatest tõi välja, et nad on ületundide eest lisatasu saanud. „Tasuta“ on ületunnitööd teinud aga kõige rohkem juhid, kellest vaid neljandik tõi välja, et neile on lisatöö tegemise eest makstud rahalist hüvitist. Seega näib, et juhtide töösse on ületunnid juba sisse arvestatud.
Asukohtade lõikes kompenseeritakse ületundide tegemist enim Ida-Eestis ja Lõuna-Eestis, kus 60% ületundide tegijatest tõi välja, et nad on rohkem töötatud aja eest ka lisatasu saanud. Võrdluseks tasustati ületunnid aga vähem kui pooltel (47%) Tallinnas töötavatel inimestel.
Lisaks selgus uuringust, et noored kergekäeliselt tasuta tööd ei tee – 73% noorematest kui 21- aastastest töövõtjatest tõid välja, et nad on ettenähtust rohkem töötatud aja eest ka lisatasu saanud. Noorte seas on ületundide eest tasustamine aga levinud seetõttu, et suurem osa neist töötab klienditeeninduses, kus ületundide tasustamine on pigem tavapärane, sest töö tulemuslikkust mõõdetaksegi tundides.
Töökoormust ja -aega kaardistava uuringu viis Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee läbi 4495 töötaja seas. 54% vastajatest töötasid pealinnas, 17% Lõuna-Eestis, 7% Lääne-Eestis ja 6% Ida-Eesti maakondades.
Loe ka: Populaarseimad tööandjad oktoobrikuus
Juhid teevad ületunde sageli tasuta
Lisatasu ettenähtust rohkem töötatud aja eest maksti enim tervishoiusektori töötajatele, kus koguni 73% ületundide tegijatest tõi välja, et nad on ületundide eest lisatasu saanud. „Tasuta“ on ületunnitööd teinud aga kõige rohkem juhid, kellest vaid neljandik tõi välja, et neile on lisatöö tegemise eest makstud rahalist hüvitist. Seega näib, et juhtide töösse on ületunnid juba sisse arvestatud.
Asukohtade lõikes kompenseeritakse ületundide tegemist enim Ida-Eestis ja Lõuna-Eestis, kus 60% ületundide tegijatest tõi välja, et nad on rohkem töötatud aja eest ka lisatasu saanud. Võrdluseks tasustati ületunnid aga vähem kui pooltel (47%) Tallinnas töötavatel inimestel.
Lisaks selgus uuringust, et noored kergekäeliselt tasuta tööd ei tee – 73% noorematest kui 21- aastastest töövõtjatest tõid välja, et nad on ettenähtust rohkem töötatud aja eest ka lisatasu saanud. Noorte seas on ületundide eest tasustamine aga levinud seetõttu, et suurem osa neist töötab klienditeeninduses, kus ületundide tasustamine on pigem tavapärane, sest töö tulemuslikkust mõõdetaksegi tundides.
Töökoormust ja -aega kaardistava uuringu viis Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee läbi 4495 töötaja seas. 54% vastajatest töötasid pealinnas, 17% Lõuna-Eestis, 7% Lääne-Eestis ja 6% Ida-Eesti maakondades.
Loe ka: Populaarseimad tööandjad oktoobrikuus
