Iga teine töötaja ei näe seost oma tööpanuse ja töötasu vahel
CV Keskuse ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust, milles osales üle 10 000 töötaja, selgus, et üle poole töötajatest ei näe seost oma tööpanuse ja töötasu vahel. 46% töötajaist ei pea ka oma töötasu piisavalt motiveerivaks.
„Olukord, kus enam kui iga teine töötaja ei näe seost oma panuse ja töötasu vahel, viitab sellele, et tööandjad on läbipaistvate palgasüsteemide loomise ja nende kommunikeerimisega hätta jäämas. Töötajatel on väga keeruline igapäevaselt efektiivselt ja motiveeritult töötada, kui nad tunnetavad, et nende panus töötasu suurust ei mõjuta,“ leiab Eesti suurima tööportaali CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Isegi 39% töötajatest, kes teenisid Eesti keskmisest kõrgemat palka, ei nõustunud väitega, et nende töötasu sõltuks tööpanusest.“
Lisaks selgus uuringust, et töötasu oli aasta jooksul muutunud 55%-l töötajatest (sh nii töötasu kasv kui ka langus). 39%-l töötajatest töötasu ei muutunud.
„Arvestades, et pea igal teisel töötajal töötasu muutunud ei olnud, võivad uudised kiirest palgakasvust tekitada kõrvalejäetuse tunde,“ lisas Auväärt. „Nii töötajatel kui ka tööandjatel on oluline aru saada, millistes ametirühmades töötasud tegelikult kasvavad ja millises ulatuses on keskmise palga muutused tingitud tööde struktuuri muutusest ehk lihtsamate tööde vähenemisest ja kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate ametikohtade arvu kasvust. Samuti on oluline mõista, kui palju mõjutab palgastatistikat töötajate liikumine tööturul. Teadmatuse korral võib tekkida lihtsasti illusioon, justkui kõikide töötajate palk on kiirelt kasvamas.“
Kõige kriitilisema suhtumisega töötasu-teemalises küsimuses olid madalama palgaga töötajad. Koguni 64% väiksema kui 626-eurose palgaga töötajatest leidis, et nende töötasu ei sõltu tööpanusest.
«Kui töötajaid ei kaasata nende töötulemuste hindamisse, võib lihtsasti kaduda ka seos pingutuse ja tasu vahel, mis tekitabki rahulolematust,» kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder. „Lisaks tekitavad põhipalgaga rahulolematust ka teised tegurid nagu töö huvitavus, juhtimiskvaliteet või töökeskkond. Mida rohkem leidub tööl häirivaid tegureid, seda suuremat palganumbrit töötajad küsivad.“
Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.
Lisaks selgus uuringust, et töötasu oli aasta jooksul muutunud 55%-l töötajatest (sh nii töötasu kasv kui ka langus). 39%-l töötajatest töötasu ei muutunud.
„Arvestades, et pea igal teisel töötajal töötasu muutunud ei olnud, võivad uudised kiirest palgakasvust tekitada kõrvalejäetuse tunde,“ lisas Auväärt. „Nii töötajatel kui ka tööandjatel on oluline aru saada, millistes ametirühmades töötasud tegelikult kasvavad ja millises ulatuses on keskmise palga muutused tingitud tööde struktuuri muutusest ehk lihtsamate tööde vähenemisest ja kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate ametikohtade arvu kasvust. Samuti on oluline mõista, kui palju mõjutab palgastatistikat töötajate liikumine tööturul. Teadmatuse korral võib tekkida lihtsasti illusioon, justkui kõikide töötajate palk on kiirelt kasvamas.“
Kõige kriitilisema suhtumisega töötasu-teemalises küsimuses olid madalama palgaga töötajad. Koguni 64% väiksema kui 626-eurose palgaga töötajatest leidis, et nende töötasu ei sõltu tööpanusest.
«Kui töötajaid ei kaasata nende töötulemuste hindamisse, võib lihtsasti kaduda ka seos pingutuse ja tasu vahel, mis tekitabki rahulolematust,» kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder. „Lisaks tekitavad põhipalgaga rahulolematust ka teised tegurid nagu töö huvitavus, juhtimiskvaliteet või töökeskkond. Mida rohkem leidub tööl häirivaid tegureid, seda suuremat palganumbrit töötajad küsivad.“
Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.
