Iga kolmas töötaja lepiks meeldiva ülemuse nimel väiksema palgaga
Uurisime enam kui tuhandelt Eesti töötajalt, kas nad oleksid nõus leppima väiksema palgaga ja jätkama tööd samas ettevõttes, kui vahetuks nende otsene ülemus.
1016-st uuringus osalenud vastajast oli sisuliselt iga kolmas (29,4%) nõus leppima väiksema palgaga ja jätkama tööd samas ettevõttes, kui üks tingimus täituks – vahetuks nende otsene ülemus. Lisaks leidsid 30,4% küsitletuist, et kuigi juhtimiskvaliteet on kehv, ei saa nad palgalangusega leppida. Seega ei ole enam kui iga teine töötaja (59,8%) rahul juhtimiskvaliteediga.
"Varem läbi viidud palgauuringud on näidanud, et kui ettevõttes on kõik hästi, tuleb konkureerival tööandjal passiivse kandidaadi jutule pääsemiseks tuua lauale vähemalt 30% kõrgem palgapakkumine. Värske uuring näitab, et paljud töötajad on aga juhtimiskvaliteediga rahulolematud, mis avab võimalusi personaliotsingutel konkureerivatele tööandjatele ja suunab töötajaid ka ise aktiivsemalt paremat töökohta otsima,“ ütles CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
Sektorite lõikes on juhtimiskvaliteediga kõige rahulolematumad tööstus- ja tootmissektori töötajad, kus koguni 76,2% vastajatest leidis, et ei ole sellega rahul. Rahulolematus juhtimiskvaliteediga on kõrge ka toitlustuses (66,7%), ehituse- ja kinnisvara (64,7%) ning assisteerimisvaldkonnas (64,4%). „Juhi vahetumise puhul on väiksema palgaga nõus leppima aga koguni 40,7% toitlustuse ja 38,4% assisteerimisvaldkonna töötajatest, mis on mõnevõrra üllatav, kuna palgatasemed antud valdkondades ei ole just kõige kõrgemad,“ lausus Henry Auväärt. Ka 40% turunduse ja 37,3% ehituse ja kinnisvara töötajatest on parema juhtimiskvaliteedi nimel nõus leppima madalama palgatasemega.
„Eesti töövõtjate ootused oma juhtidele on aastatega kiiresti kasvanud – tööjõu vaba liikumine ja vaba meedia on meie inimestele näidanud maailma ihaldusväärseimate tööandjate ja parimate juhtide tegevusi oma töötajate hoidmisel. Erinevate uuringute andmetel peavad Eesti töövõtjad juhtide suurimateks nõrkusteks oskamatust töötajaid tunnustada ja jagada tagasisidet,“ lisas Henry Auväärt. „Töövõtjate ootusega töötada hea juhi alluvuses tuleb aga tööandjatel kiiresti harjuda, kuna väheneva tööjõuga riigis muutub konkurents töötajate nimel päev-päevalt tugevamaks.“
"Varem läbi viidud palgauuringud on näidanud, et kui ettevõttes on kõik hästi, tuleb konkureerival tööandjal passiivse kandidaadi jutule pääsemiseks tuua lauale vähemalt 30% kõrgem palgapakkumine. Värske uuring näitab, et paljud töötajad on aga juhtimiskvaliteediga rahulolematud, mis avab võimalusi personaliotsingutel konkureerivatele tööandjatele ja suunab töötajaid ka ise aktiivsemalt paremat töökohta otsima,“ ütles CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
Sektorite lõikes on juhtimiskvaliteediga kõige rahulolematumad tööstus- ja tootmissektori töötajad, kus koguni 76,2% vastajatest leidis, et ei ole sellega rahul. Rahulolematus juhtimiskvaliteediga on kõrge ka toitlustuses (66,7%), ehituse- ja kinnisvara (64,7%) ning assisteerimisvaldkonnas (64,4%). „Juhi vahetumise puhul on väiksema palgaga nõus leppima aga koguni 40,7% toitlustuse ja 38,4% assisteerimisvaldkonna töötajatest, mis on mõnevõrra üllatav, kuna palgatasemed antud valdkondades ei ole just kõige kõrgemad,“ lausus Henry Auväärt. Ka 40% turunduse ja 37,3% ehituse ja kinnisvara töötajatest on parema juhtimiskvaliteedi nimel nõus leppima madalama palgatasemega.
„Eesti töövõtjate ootused oma juhtidele on aastatega kiiresti kasvanud – tööjõu vaba liikumine ja vaba meedia on meie inimestele näidanud maailma ihaldusväärseimate tööandjate ja parimate juhtide tegevusi oma töötajate hoidmisel. Erinevate uuringute andmetel peavad Eesti töövõtjad juhtide suurimateks nõrkusteks oskamatust töötajaid tunnustada ja jagada tagasisidet,“ lisas Henry Auväärt. „Töövõtjate ootusega töötada hea juhi alluvuses tuleb aga tööandjatel kiiresti harjuda, kuna väheneva tööjõuga riigis muutub konkurents töötajate nimel päev-päevalt tugevamaks.“
