28% töötajatest on 6-tunnise tööpäeva nimel valmis isegi palgas kaotama
Kuuetunnine tööpäev või 4-päevane töönädal on intrigeeriv idee ja unistus paindlikumast tööajast ei ole enam saladus. Uurisime, mis valdkondades on lühem tööpäev juba täna reaalsus ja kas lühema tööpäeva nimel oleme valmis isegi palgas kaotama.
Uuringust tuli välja, et kõigest 7%-l töötajatest on tööpäevad lühemad kui 8 tundi. Ootuspäraselt ei oleks aga enamik töövõtjatest (65%) 6-tunnise tööpäeva puhul valmis palgas kaotama. Vastukaaluks on üllatuslikult IT-sektoris lühema tööpäeva nimel valmis palgas kaotama pea pooled töötajad. Kokku tõi 28% vastajatest välja, et neile oleks väiksem palk aktsepteeritav.
Pea iga neljas töötaja (23%) lepiks lühema tööaja nimel kuni 10-protsendilise palgalangusega, 3% töötajatest 20-protsendilise palgalangusega ja 1% töötajatest on valmis 6-tunnise tööpäeva nimel saama lausa 30 protsenti vähem palka.
„Kui homsest alates rakenduks 6-tunnine tööpäev, siis kasvaks ka hüppeliselt ületundide tegemise trend,“ leiab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Nimelt Eesti tööturul valitseb tööjõupuudus, mis on kasvatanud töötajate töökoormust. Paljudel töötajatel jääb suurenenud töökoormuse tõttu puudu isegi kaheksast töötunnist ja viimased uuringud näitasid, et ületunde teeb tervelt 43% töötajatest. Ületöötamine ei ole aga jätkusuutlik lahendus tööjõupuudusega tegelemiseks ja unistus lühemast tööpäevast on hoogu kogumas.“
Henry Auväärt lisab, et huvi paindlikuma tööaja järele on selgelt olemas, millele viitavad ka värske uuringu tulemused, kus pea pooled IT-sektori töötajatest on valmis lühema tööaja nimel isegi vähem palka saama. „Näib et tööandjad, kes suudavad pakkuda praegusel ajal lühemat tööpäeva, saavad värvata talente enda meeskonda väiksema palgakuluga. Teisalt ei ole aga väiksem palk kuidagi põhjendatud, kui töötaja töökoormus ja vastutus ei vähene.“
IT-sektori töötajad on lühemaks tööpäevaks valmis
Selgelt erineb teistest valdkondadest infotehnoloogia sektor, kus lausa ligi pooled vastanutest (47%) oleks valmis palgas kaotama, et vähem töötada. Iga kümnes IT-sektori töötaja on valmis loovutama isegi 20% oma palgast, et ei peaks päevas tegema 8-tunniseid tööpäevi. Lisaks selgus uuringust, et IT-sektoris on juba praegu lühem tööpäev kaks korda levinum kui teistes valdkondades – tervelt 14% antud sektori töötajatest tõid välja, et nad töötavad vähem kui 8 tundi päevas.
Lühema tööpäeva nimel on teistest rohkem valmis palgas kaotama ka assisteerivate tööde esindajad (35%) ning turunduse-, reklaami- ja PR valdkonna töötajad (34%). Kõige vähem on lühema tööpäeva nimel valmis palgas kaotama riigisektori töötajad (19% vastanutest).
Kellel ei ole lootust lühemale tööpäevale?
Kõige vähem kogetakse lühemat tööpäeva transpordi- ja logistikasektoris, kus kõigest 3% töötajatest tõid välja, et nad teevad päevas vähem töötunde. Keeruline on seis ka tööstuses ja tootmises, kus reaalsuses saab lühemat tööaega nautida vaid 4% vastanuist.
Parem ei ole lugu ka müügivaldkonnas ning juhtide seas, kus samuti naljalt päeva lühendada ei saa või ei taheta. Seega töötaja, kes sooviks teha tööd vähem kui 8 tundi päevas, peaks CVKeskus.ee uuringu andmetel suunama pilgu IT-sektori poole.
Tundub, et muust Eestist on õige pisut lahti rebinud Tallinn ja Tartu, kus vähem töötunde saavad nautida vastavalt 7 ja 8 protsenti vastanutest. Eks ole neis piirkondades ka rohkem IT-ettevõtteid. Teises skaala otsas on pärnakad, kus kõigest 3% töötajatest töötavad lühema tööajaga.
Sõltuvus tööl veedetud tundidest peab vähenema
Tööjõudu jääb Eestis aastakümnetega vähemaks ja paarikümne aasta pärast tuleb meil hakkama saada tunduvalt väiksema arvu töötajaskonna ja seega ka tööle kulutatud ajaga. „Seetõttu tuleb paratamatult liikuda suunas, kus sõltuvus tööl veedetud tundidest väheneks,“ leiab Henry Auväärt.
„Automatiseerimine ja digitaliseerimine on trendid, millest ei pääse ka Eesti tööturg ja mis tõenäoliselt aitavad meil ka vähem sõltuda ajast, kuna masinad võtavad üle aeganõudvad rutiinsed ülesanded. Täna on Eestis siiski veel liiga palju töid, kus töö tulemusi tahetakse või saabki mõõta ainult ajas. Lühem tööpäev tähendaks seal negatiivset mõju ettevõtete tulemustele ning majandusele üldisemalt.“
„Arutelu paindlikuma tööaja üle on aga kindlasti vajalik, et suureneks valmisolek automatiseerida ja muutuks suhtumine ka töösse. Tööl veedetud tundidest tähtsamaks peaks saama puhanud ja motiveeritud töötaja, kes suudab anda suurema panuse ettevõtte eesmärkide täitmisesse,“ lisab Henry Auväärt.
Loe ka: Kui palju peab Eestis teenima, et hästi toime tulla?
Pea iga neljas töötaja (23%) lepiks lühema tööaja nimel kuni 10-protsendilise palgalangusega, 3% töötajatest 20-protsendilise palgalangusega ja 1% töötajatest on valmis 6-tunnise tööpäeva nimel saama lausa 30 protsenti vähem palka.
„Kui homsest alates rakenduks 6-tunnine tööpäev, siis kasvaks ka hüppeliselt ületundide tegemise trend,“ leiab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Nimelt Eesti tööturul valitseb tööjõupuudus, mis on kasvatanud töötajate töökoormust. Paljudel töötajatel jääb suurenenud töökoormuse tõttu puudu isegi kaheksast töötunnist ja viimased uuringud näitasid, et ületunde teeb tervelt 43% töötajatest. Ületöötamine ei ole aga jätkusuutlik lahendus tööjõupuudusega tegelemiseks ja unistus lühemast tööpäevast on hoogu kogumas.“
Henry Auväärt lisab, et huvi paindlikuma tööaja järele on selgelt olemas, millele viitavad ka värske uuringu tulemused, kus pea pooled IT-sektori töötajatest on valmis lühema tööaja nimel isegi vähem palka saama. „Näib et tööandjad, kes suudavad pakkuda praegusel ajal lühemat tööpäeva, saavad värvata talente enda meeskonda väiksema palgakuluga. Teisalt ei ole aga väiksem palk kuidagi põhjendatud, kui töötaja töökoormus ja vastutus ei vähene.“
IT-sektori töötajad on lühemaks tööpäevaks valmis
Selgelt erineb teistest valdkondadest infotehnoloogia sektor, kus lausa ligi pooled vastanutest (47%) oleks valmis palgas kaotama, et vähem töötada. Iga kümnes IT-sektori töötaja on valmis loovutama isegi 20% oma palgast, et ei peaks päevas tegema 8-tunniseid tööpäevi. Lisaks selgus uuringust, et IT-sektoris on juba praegu lühem tööpäev kaks korda levinum kui teistes valdkondades – tervelt 14% antud sektori töötajatest tõid välja, et nad töötavad vähem kui 8 tundi päevas.
Lühema tööpäeva nimel on teistest rohkem valmis palgas kaotama ka assisteerivate tööde esindajad (35%) ning turunduse-, reklaami- ja PR valdkonna töötajad (34%). Kõige vähem on lühema tööpäeva nimel valmis palgas kaotama riigisektori töötajad (19% vastanutest).
Kellel ei ole lootust lühemale tööpäevale?
Kõige vähem kogetakse lühemat tööpäeva transpordi- ja logistikasektoris, kus kõigest 3% töötajatest tõid välja, et nad teevad päevas vähem töötunde. Keeruline on seis ka tööstuses ja tootmises, kus reaalsuses saab lühemat tööaega nautida vaid 4% vastanuist.
Parem ei ole lugu ka müügivaldkonnas ning juhtide seas, kus samuti naljalt päeva lühendada ei saa või ei taheta. Seega töötaja, kes sooviks teha tööd vähem kui 8 tundi päevas, peaks CVKeskus.ee uuringu andmetel suunama pilgu IT-sektori poole.
Tundub, et muust Eestist on õige pisut lahti rebinud Tallinn ja Tartu, kus vähem töötunde saavad nautida vastavalt 7 ja 8 protsenti vastanutest. Eks ole neis piirkondades ka rohkem IT-ettevõtteid. Teises skaala otsas on pärnakad, kus kõigest 3% töötajatest töötavad lühema tööajaga.
Sõltuvus tööl veedetud tundidest peab vähenema
Tööjõudu jääb Eestis aastakümnetega vähemaks ja paarikümne aasta pärast tuleb meil hakkama saada tunduvalt väiksema arvu töötajaskonna ja seega ka tööle kulutatud ajaga. „Seetõttu tuleb paratamatult liikuda suunas, kus sõltuvus tööl veedetud tundidest väheneks,“ leiab Henry Auväärt.
„Automatiseerimine ja digitaliseerimine on trendid, millest ei pääse ka Eesti tööturg ja mis tõenäoliselt aitavad meil ka vähem sõltuda ajast, kuna masinad võtavad üle aeganõudvad rutiinsed ülesanded. Täna on Eestis siiski veel liiga palju töid, kus töö tulemusi tahetakse või saabki mõõta ainult ajas. Lühem tööpäev tähendaks seal negatiivset mõju ettevõtete tulemustele ning majandusele üldisemalt.“
„Arutelu paindlikuma tööaja üle on aga kindlasti vajalik, et suureneks valmisolek automatiseerida ja muutuks suhtumine ka töösse. Tööl veedetud tundidest tähtsamaks peaks saama puhanud ja motiveeritud töötaja, kes suudab anda suurema panuse ettevõtte eesmärkide täitmisesse,“ lisab Henry Auväärt.
Loe ka: Kui palju peab Eestis teenima, et hästi toime tulla?
