2/3 tööandjatest jätkab varasemast paindlikuma töökorraldusega
Vaatamata ühiskonna järkjärgulisele taasavamisele, ei ole kodukontorite aeg veel ümber saamas, selgus värskest Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu-uuringust, kuhu andis oma panuse pea 500 organisatsiooni esindaja, kes annavad kokku tööd umbes 50 000 inimesele üle Eesti.
2/3 tööandjatest tõi uuringus välja, et nad pakuvad ka edaspidi töötajatele kaugtöö võimalust. Iga neljas tööandja (24%) oli siiski seisukohal, et nemad pigem ei jätka kaugtöö kasutamisega, mis võib talentide värbamisel muutuda komistuskiviks, kui konkurendid antud võimalust pakuvad.
2/3 tööandjatest tõi uuringus välja, et nad pakuvad ka edaspidi töötajatele kaugtöö võimalust. Iga neljas tööandja (24%) oli siiski seisukohal, et nemad pigem ei jätka kaugtöö kasutamisega, mis võib talentide värbamisel muutuda komistuskiviks, kui konkurendid antud võimalust pakuvad.
Kuidas on kaugtöö organisatsioonides korraldatud?
Suurem osa küsitluses osalenud tööandjatest (77%) oli viimaste kuude jooksul pakkunud töötajatele võimalust kodus tööd teha. Mitmed organisatsioonid on just tervisekriisi mõjul kaugtööd rohkem kasutama hakanud – enne kriisi ei tehtud kaugtööd üldse üle kolmandikus (39%) organisatsioonides ja pea sama paljudes (38%) tehti seda erandjuhtudel. Kaugtöö oli varem loomulik töökorralduse osa vaid viiendikus (21%) organisatsioonides.
Tänavu esimesel poolaastal andsid enamik tööandjatest (76%) töötajatele võimaluse valida, kas nad töötavad kodus või kontoris. Samas leidus ka selliseid tööandjaid, kes lubasid töötajatel kontorisse minna vaid erandjuhtudel (13%) ja mõnedel vastanutel oli kontor sel ajal aga hoopiski täielikult suletud (4%).
Kodus töötamise riskid on paljudel tööandjatel veel kaardistamata
Kaugtöö puhul kerkib tihtipeale üles tööohutuse eest vastutamise küsimus – mis siis, kui juhtub õnnetus, kas vastutab tööandja või töötaja? Kuna kodust töökeskkonda on tööandjal ilma töötaja privaatsust riivamata üsna keeruline hinnata, on kindlasti oluline, et töötajad teaksid ja järgiksid ka ise tööohutuse reegleid.
Ligi pooled (47%) küsitluses osalenud tööandjad leidsid, et kodus töötamisel võiks vastutus töökeskkonna ohutuse eest olla tööandja ja töötaja vahel jagatud, 46% arvas, et see võiks olla töötaja vastutus.
Kodus töötamisega seotud riske töötajate tervisele ei ole hinnanud suurem osa (61%) tööandjatest, põhjalikult on terviseriske hinnanud vaid 16% tööandjatest. Vaatamata sellele, on enamik tööandjaid siiski töötajate terviseriskide maandamisega mingil määral tegelenud, näiteks rääkinud sellest teemast töötajatega, pööranud rohkem tähelepanu suhtlemisele ning mõned on aidanud ka kodukontorit ergonoomiliste töövahenditega sisustada.
Miks on ettevõtted otsustanud kodust töötamisega jätkata?
Tööandjate hinnangul on kaugtöö võimaldamine parandanud töötajate rahulolu ja motiveeritust ning ka töö tulemuslikkust, mistõttu soovitaksegi ka edaspidi jätkata paindlikuma töökorraldusega kui varem. Kaugtöö kitsaskohtadena tõid organisatsioonide esindajad enamasti välja seda, et virtuaalne töö on raskendanud info liikumist ja koostööd.
Uuringu tulemusi analüüsides on näha, et hinnangud kaugtöö mõjudele sõltuvad paljuski sellest, kas tööandjal oli varasem kaugtöö kasutamise kogemus – organisatsioonides, kus varem oldi kaugtöö kasutamisega harjunud, saadi muudatustega töökorralduses paremini hakkama ning hinnati ka kaugtöö kasutamise mõjusid positiivsemalt.
Kuigi võiks arvata, et tööandja jaoks on odavam ja mugavam lastagi töötajatel edaspidi ainult kodust tööd teha, ei kiirustata siiski kontoritest loobuma. Sel aastal plaanib vaid 4% organisatsioonidest kontoripinda vähendada.
Suurem osa küsitluses osalenud tööandjatest (77%) oli viimaste kuude jooksul pakkunud töötajatele võimalust kodus tööd teha. Mitmed organisatsioonid on just tervisekriisi mõjul kaugtööd rohkem kasutama hakanud – enne kriisi ei tehtud kaugtööd üldse üle kolmandikus (39%) organisatsioonides ja pea sama paljudes (38%) tehti seda erandjuhtudel. Kaugtöö oli varem loomulik töökorralduse osa vaid viiendikus (21%) organisatsioonides.
Tänavu esimesel poolaastal andsid enamik tööandjatest (76%) töötajatele võimaluse valida, kas nad töötavad kodus või kontoris. Samas leidus ka selliseid tööandjaid, kes lubasid töötajatel kontorisse minna vaid erandjuhtudel (13%) ja mõnedel vastanutel oli kontor sel ajal aga hoopiski täielikult suletud (4%).
Kodus töötamise riskid on paljudel tööandjatel veel kaardistamata
Kaugtöö puhul kerkib tihtipeale üles tööohutuse eest vastutamise küsimus – mis siis, kui juhtub õnnetus, kas vastutab tööandja või töötaja? Kuna kodust töökeskkonda on tööandjal ilma töötaja privaatsust riivamata üsna keeruline hinnata, on kindlasti oluline, et töötajad teaksid ja järgiksid ka ise tööohutuse reegleid.
Ligi pooled (47%) küsitluses osalenud tööandjad leidsid, et kodus töötamisel võiks vastutus töökeskkonna ohutuse eest olla tööandja ja töötaja vahel jagatud, 46% arvas, et see võiks olla töötaja vastutus.
Kodus töötamisega seotud riske töötajate tervisele ei ole hinnanud suurem osa (61%) tööandjatest, põhjalikult on terviseriske hinnanud vaid 16% tööandjatest. Vaatamata sellele, on enamik tööandjaid siiski töötajate terviseriskide maandamisega mingil määral tegelenud, näiteks rääkinud sellest teemast töötajatega, pööranud rohkem tähelepanu suhtlemisele ning mõned on aidanud ka kodukontorit ergonoomiliste töövahenditega sisustada.
Miks on ettevõtted otsustanud kodust töötamisega jätkata?
Tööandjate hinnangul on kaugtöö võimaldamine parandanud töötajate rahulolu ja motiveeritust ning ka töö tulemuslikkust, mistõttu soovitaksegi ka edaspidi jätkata paindlikuma töökorraldusega kui varem. Kaugtöö kitsaskohtadena tõid organisatsioonide esindajad enamasti välja seda, et virtuaalne töö on raskendanud info liikumist ja koostööd.
Uuringu tulemusi analüüsides on näha, et hinnangud kaugtöö mõjudele sõltuvad paljuski sellest, kas tööandjal oli varasem kaugtöö kasutamise kogemus – organisatsioonides, kus varem oldi kaugtöö kasutamisega harjunud, saadi muudatustega töökorralduses paremini hakkama ning hinnati ka kaugtöö kasutamise mõjusid positiivsemalt.
Kuigi võiks arvata, et tööandja jaoks on odavam ja mugavam lastagi töötajatel edaspidi ainult kodust tööd teha, ei kiirustata siiski kontoritest loobuma. Sel aastal plaanib vaid 4% organisatsioonidest kontoripinda vähendada.
