Palgaootused on reaalpalgast kümme aastat ees
Värskest palgaanalüüsist selgus, et inimeste palgaootused on reaalpalgast kümme aastat ees – tänase töötajate palgaootuse tasemeni jõuab Eesti keskmine netopalk rahandusministeeriumi prognooside alusel alles aastaks 2028.
Rahandusministeeriumi andmetel kasvab Eesti keskmine brutokuupalk edaspidi umbes 5% aastas ja jõuab 2028. aastaks 2060 euroni. Arvestades praegust maksupoliitikat oleks töötajate netopalk umbes 1590 euro suurune, mis on võrdväärne töötajate tänase palgaootusega – töötajate soov on praegusel ajal 1560 eurot puhtalt kätte.
Eeldusel, et töötajate ootused kümne aastaga ei kasva (ehk palgaootuste aastane keskmine kasv oleks 0%), peaks Eesti 110. sünnipäeval teenima töötajad oodatud palka.
Suure tõenäosusega Eesti inimeste palgaootused aga seisma ei jää, sest aastast-aastasse vajatakse toimetulekuks suuremat palka – nii toidukorvi kui ka muude eluks vajaminevate kaupade ja teenuste hinnad kasvavad. Veelgi enam, ei taha noor Eesti põlvkond teha enam sama tööd, mida nende vanemad – nad tahavad liikuda huvitavamatele ametitele, mis toodavad tööandjale suuremat lisandväärtust, kuid on ka kõrgemini tasustatud. Seega võib reaalsuses palgaootuste kasv veelgi kiirem olla. Möödunud aastal kasvas töötajate palgaootus 7% ja aasta varem 8%.
Prognoosides, et palgaootus kasvab järgmise kümne aastaga keskmiselt 5% aastas, soovivad kümne aasta pärast Eesti töötajad saada kätte umbes 2600 eurot, mis tähendab, et erinevus reaalse palga ning Eesti inimeste palgaootuse vahel kerkiks 1000 eurole. Taoline prognoos viitab, et ootuste ja reaalsuse vahe kasvaks kaks korda suuremaks kui 2018. aastal.
"Palgaootuste prognoosimine näitab, et „loomulikust“ palgakasvust ega ka riigi poolt seatud reeglitega „rikkuse jaotamisest“ ei piisa, et jõuda Eesti inimeste ootustele järele. Selleks, et tööandjad suudaksid Eesti 110. sünnipäeval pakkuda palgaootustele ligilähedast palka, tuleb aidata inimestel liikuda töödele, mis toodaksid nii ettevõtetele kui ka riigile rohkem väärtust ja oleksid seeläbi loomulikult ka kõrgemini tasustatud," ütles Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
„Parematele töödele liikumiseks tuleb aga järgmise kümne aasta jooksul näha riigil palju vaeva, et pakkuda tööandjatele keskkonda, kus saab areneda, luua häid töökohti ja tuua turule ihaldusväärseid tööandjaid. Lisaks peab töövõtjate oskuste ja teadmiste ning tööandjate ootuste sobitamisel jälgima, et meie haridussüsteemist väljuksid vajaminevate oskuste ja teadmistega noored, kellel oleks võimalik õpitut kohe ka tööturule sisenedes rakendada,“ selgitas Henry Auväärt.
Loe ka: Kui suurt palgatõusu tööandjad lähiajal plaanivad?
Rahandusministeeriumi andmetel kasvab Eesti keskmine brutokuupalk edaspidi umbes 5% aastas ja jõuab 2028. aastaks 2060 euroni. Arvestades praegust maksupoliitikat oleks töötajate netopalk umbes 1590 euro suurune, mis on võrdväärne töötajate tänase palgaootusega – töötajate soov on praegusel ajal 1560 eurot puhtalt kätte.
Eeldusel, et töötajate ootused kümne aastaga ei kasva (ehk palgaootuste aastane keskmine kasv oleks 0%), peaks Eesti 110. sünnipäeval teenima töötajad oodatud palka.
Suure tõenäosusega Eesti inimeste palgaootused aga seisma ei jää, sest aastast-aastasse vajatakse toimetulekuks suuremat palka – nii toidukorvi kui ka muude eluks vajaminevate kaupade ja teenuste hinnad kasvavad. Veelgi enam, ei taha noor Eesti põlvkond teha enam sama tööd, mida nende vanemad – nad tahavad liikuda huvitavamatele ametitele, mis toodavad tööandjale suuremat lisandväärtust, kuid on ka kõrgemini tasustatud. Seega võib reaalsuses palgaootuste kasv veelgi kiirem olla. Möödunud aastal kasvas töötajate palgaootus 7% ja aasta varem 8%.
Prognoosides, et palgaootus kasvab järgmise kümne aastaga keskmiselt 5% aastas, soovivad kümne aasta pärast Eesti töötajad saada kätte umbes 2600 eurot, mis tähendab, et erinevus reaalse palga ning Eesti inimeste palgaootuse vahel kerkiks 1000 eurole. Taoline prognoos viitab, et ootuste ja reaalsuse vahe kasvaks kaks korda suuremaks kui 2018. aastal.
"Palgaootuste prognoosimine näitab, et „loomulikust“ palgakasvust ega ka riigi poolt seatud reeglitega „rikkuse jaotamisest“ ei piisa, et jõuda Eesti inimeste ootustele järele. Selleks, et tööandjad suudaksid Eesti 110. sünnipäeval pakkuda palgaootustele ligilähedast palka, tuleb aidata inimestel liikuda töödele, mis toodaksid nii ettevõtetele kui ka riigile rohkem väärtust ja oleksid seeläbi loomulikult ka kõrgemini tasustatud," ütles Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
„Parematele töödele liikumiseks tuleb aga järgmise kümne aasta jooksul näha riigil palju vaeva, et pakkuda tööandjatele keskkonda, kus saab areneda, luua häid töökohti ja tuua turule ihaldusväärseid tööandjaid. Lisaks peab töövõtjate oskuste ja teadmiste ning tööandjate ootuste sobitamisel jälgima, et meie haridussüsteemist väljuksid vajaminevate oskuste ja teadmistega noored, kellel oleks võimalik õpitut kohe ka tööturule sisenedes rakendada,“ selgitas Henry Auväärt.
Loe ka: Kui suurt palgatõusu tööandjad lähiajal plaanivad?
Otsisõna:
