Kinnisvarasektori palgastatistika: 40% teenib alla alampalga, tipud üle 3600 euro

Kinnisvara tegevusalal tegutses II kvartalis 2024 üle 8000 organisatsiooni, millest pooled olid mittetulundusühingud – erinevad korteri, garaaži vm ühistud. Suur MTÜ-de arv, kus on registreeritud 1–2 töötajat, mõjutab ka kinnisvara tegevusala palgastatistikat.

Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga on töötajate arv kinnisvarasektoris langenud üle 500 inimese võrra (statistikaameti palgastatistika). Rohkem on vähenenud koristajate ja jäätmekäitluse lihttöölistena registreeritud töötajate arv. Madalama palgaga töökohtade vähenemine mõjutab ka keskmise palga taset.

Kinnisvara tegevusala brutopalga mediaan, millest pooled töötajad teenivad rohkem ja pooled vähem, oli II kvartalis 967 eurot, mis on tegevusalade mediaanpalga võrdluses kõige madalam. Tegevusala keskmine brutopalk oli 1396 eurot, millest veel madalam keskmine palk oli ainult muudel teenindavate tegevuste ning majutuse ja toitlustuse tegevusalal. Mediaanpalk kasvas kinnisvarasektoris II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 11,5%, keskmine palk 10,1%, mis on rohkem kui Eesti keskmine palgakasv ja mida mõjutas ilmselt alampalga suurenemine. 40% kinnisvara tegevusalal töötavatest inimestest teenib alla alampalga (IV detsiil oli II kvartalis 820 eurot). IX detsiil (ehk 90. protsentiil), millest 10% töötajatest teenib rohkem oli kinnisvara tegevusalal II kvartalis 2864 eurot.

Kinnisvara tegevusalal on kõige rohkem töötajaid registreeritud kojameeste, koristajate ja majahoidjate ametikohtadel, kinnisvaramaaklerite ja -halduritena on registreeritud üle 1100 töötaja. Vaadates lihtsamate tööde tegijate palgatasemeid võib oletada, et kuigi nad võivad olla registreeritud täiskoormusega, siis tegelikkuses nad täistööajaga ei tööta.

Kinnisvaramaaklerite ja -haldurite töötasud

Kinnisvaramaaklerite ja -haldurite ametite grupis on kõige enam registreeritud töötajaid kinnisvarahaldurite, kinnisvaramaaklerite ja korteriühistu esimeeste ametitel. 

Kinnisvaramaaklerite ametikohal oli II kvartalis registreeritud veidi üle 300 töötaja, kellest suurem osa töötas Tallinnas ja Harjumaal ning alla kümne töötajaga ettevõttes. Käibegrupi järgi töötas enamik kinnisvaramaakleritest alla 0,1 miljonilise käibega ettevõtetes, viiendik 0,1–0,9 miljonilise käibega ettevõtetes. Kinnisvaramaakleri mediaantöötasu oli II kvartalis 906 eurot ja muutus eelmise aasta sama ajaga võrreldes 15,7% - seda mõjutas ilmselt alampalga suurenemine. Suurema käibega ettevõtetes on kinnisvaramaaklerite brutotöötasu veidi kõrgem – mediaan on 1143 eurot ja tipud teenivad ka üle 2400 euro.

Graafikul on esitatud kõrgema brutotöötasu saajad ehituse tegevusalal. Mediaan näitab piiri, millest pooled töötajad teenivad rohkem ja pooled vähem, 3. kvartiilist teenivad vähem 75% ja 90. protsentiilist 90% ametikohal töötavatest inimestest.

Kinnisvarahalduritena on töötamise registris registreeritud üle 670 töötaja, kellest suurem osa töötab kinnisvarasektoris, aga kinnisvarahaldureid on ka kutse- ja teadus, haldustegevuste, riigisektoris, hariduse ja kunsti ning meelelahutuse tegevusalal. Kinnisvarahaldurite mediaantöötasu oli II kvartalis 1800 eurot ja see suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 11%. Võrreldes kinnisvarasektoriga olid kinnisvarahaldurite töötasud kõrgemad riigisektoris, hariduses ja haldus ning abitegevuste alal. 

Avalikus sektoris oli kinnisvarahaldurite mediaantöötasu 2150 eurot ja tipud (90. protsentiil, millest 10% töötajatest teenib veel rohkem) teenisid üle 2800 euro. Erasektoris on palgakäärid märksa suuremad ja tipud võivad teenida ka üle 3600 euro brutotöötasu. Palgad on kõrgemad suurema töötajate arvu ja käibega ettevõtetes.