Kuidas pääseda edasilükkamise lõputust ringist?
Kas Sul on pidevalt pooleli mõni lõpetamistvajav projekt? Kas jätad ülesannete täitmise alatasa viimasele hetkele? Kas Sina, kell neli öösel, virvendava arvutiekraani taga, kohvikruus ühel, energiajook teisel käel, on pigem reegel kui erand? Kui jah, siis oled tõenäoliselt krooniline asjade edasilükkaja.
Jah, lõpuks saab ju kõik vajalik suure tõenäosusega tehtud, ent sageli kannatavad lõpusirge lähenedes nii unetunnid kui tervis. Kui oled juba sattunud edasilükkamise tsüklisse, on sealt võrdlemisi keeruline välja saada. Ka neil inimestel, kellel on alati ammu enne tähtaja kukkumist kõik vajaminev tehtud, tekib edasilükkamise hetki. Nemad lihtsalt teavad, kuidas selliseid hetki ületada.
Tahame ka Sinuga jagada lihtsaid, ent efektiivseid nippe, kuidas sellest lõpmatust ringist välja astuda. Selleks pead esitama endale need kuus küsimust:
1. „Miks ma kohustusi edasi lükkan?“
Kas oled märganud, et Sa ei olegi võib-olla väga kehv ajaplaneerija, kuivõrd Sinu soovi pidevalt kohustuste täitmist edasi lükata mõjutavad hoopis Sinu emotsioonid? Need negatiivsed tunded, mis seostuvad Sul eesseisvate ülesannetega, annavad Sulle pidevalt märku, et küll kunagi hiljem jõuab neid ka lahendada. Need emotsioonid võivad olla tingitud stressist, kuhjuvatest tööülesannetest, aga ka sellest, et tegelikult on Sul kõht tühi ja parema meelega istuksid oma lemmikus sushirestoranis kui kontoris. Oluline on võtta hetk ja teadvustada, mis Sind tegelikult häirib.
2. „Mis mind segab?“
Kas oled ehk harjunud avama viivitamatult iga sissetuleva e-maili, kui selle kohta tuleb teavitus? Või lähed tuttava Facebooki sõnumiheli peale otsekohe kontrollima, kes ja mida Sulle kirjutab? Väikesed, näiliselt vähe aega võtvad tegevused katkestavad iga kord, kui oled juba „sõiduvees“, Sinu mõttekäiku. Luba endale kasvõi 30 minutit „puhkeaega“, mil kõik segavad veebikeskkonnad ja programmid on suletud ning keskendu vaid tegemisvajavatele asjadele.
3. „Millal ma seda siis teen kui mitte praegu?“
Selle asemel, et pidevalt venitada ja enda peas muudkui uut ja uut algusaega planeerida, võta alustamistvajav või pooleliolev projekt ette ning alusta. Kohe. Muidu jäädki alatasa uusi algusaegasid iseendale lubama.
4. „Kui mitme asjaga ma korraga tegelen?“
Inimesed, kes ei lükka pidevalt vajaminevaid ülesandeid edasi, jaotavad töömahtu. 50-leheküljelise raporti kogumahule mõtlemise asemel jaota ülesanne osadeks. Sea eesmärgiks kirjutada iga päev näiteks 10 lehekülge. Tulemus tundub kohe palju hoomatavam. Kui oled nimekirjade inimene, siis koosta nimekiri. See hetk, mil saad järjekordse eesmärgi ette linnukese teha, saadab Su ajule mõnusa ja positiivse emotsioonilaengu.
5. „Mis keskkonnas ma töötan kõige paremini?“
On inimesi, kellele tulevad kõige säravamad mõtted rahvasttäis kohvikus, teised vajavad valgusrikast ruumi, kolmandad aga hindavad vaikust. Kas oled kunagi mõelnud, milline keskkond mõjub Sulle kõige produktiivsemalt? Mis Sind inspireerib, mis tagasi hoiab? Kas Sul on võimalik sellises keskkonnas oma ülesandeid lahendada? Kui ei, siis, kas on Sul võimalik oma töökorraldust muuta?
6. „Kas ma olen praegu realistlik?“
Mida realistlikumad sihid Sa endale sead, seda vähem pinget tehtud töö tekitab. Sa tead, et Sul on aega ja võimalust ka näiteks paari tunni pärast või sootuks järgmistel päevadel pooleliolevat lõpetada.
Tahame ka Sinuga jagada lihtsaid, ent efektiivseid nippe, kuidas sellest lõpmatust ringist välja astuda. Selleks pead esitama endale need kuus küsimust:
1. „Miks ma kohustusi edasi lükkan?“
Kas oled märganud, et Sa ei olegi võib-olla väga kehv ajaplaneerija, kuivõrd Sinu soovi pidevalt kohustuste täitmist edasi lükata mõjutavad hoopis Sinu emotsioonid? Need negatiivsed tunded, mis seostuvad Sul eesseisvate ülesannetega, annavad Sulle pidevalt märku, et küll kunagi hiljem jõuab neid ka lahendada. Need emotsioonid võivad olla tingitud stressist, kuhjuvatest tööülesannetest, aga ka sellest, et tegelikult on Sul kõht tühi ja parema meelega istuksid oma lemmikus sushirestoranis kui kontoris. Oluline on võtta hetk ja teadvustada, mis Sind tegelikult häirib.
2. „Mis mind segab?“
Kas oled ehk harjunud avama viivitamatult iga sissetuleva e-maili, kui selle kohta tuleb teavitus? Või lähed tuttava Facebooki sõnumiheli peale otsekohe kontrollima, kes ja mida Sulle kirjutab? Väikesed, näiliselt vähe aega võtvad tegevused katkestavad iga kord, kui oled juba „sõiduvees“, Sinu mõttekäiku. Luba endale kasvõi 30 minutit „puhkeaega“, mil kõik segavad veebikeskkonnad ja programmid on suletud ning keskendu vaid tegemisvajavatele asjadele.
3. „Millal ma seda siis teen kui mitte praegu?“
Selle asemel, et pidevalt venitada ja enda peas muudkui uut ja uut algusaega planeerida, võta alustamistvajav või pooleliolev projekt ette ning alusta. Kohe. Muidu jäädki alatasa uusi algusaegasid iseendale lubama.
4. „Kui mitme asjaga ma korraga tegelen?“
Inimesed, kes ei lükka pidevalt vajaminevaid ülesandeid edasi, jaotavad töömahtu. 50-leheküljelise raporti kogumahule mõtlemise asemel jaota ülesanne osadeks. Sea eesmärgiks kirjutada iga päev näiteks 10 lehekülge. Tulemus tundub kohe palju hoomatavam. Kui oled nimekirjade inimene, siis koosta nimekiri. See hetk, mil saad järjekordse eesmärgi ette linnukese teha, saadab Su ajule mõnusa ja positiivse emotsioonilaengu.
5. „Mis keskkonnas ma töötan kõige paremini?“
On inimesi, kellele tulevad kõige säravamad mõtted rahvasttäis kohvikus, teised vajavad valgusrikast ruumi, kolmandad aga hindavad vaikust. Kas oled kunagi mõelnud, milline keskkond mõjub Sulle kõige produktiivsemalt? Mis Sind inspireerib, mis tagasi hoiab? Kas Sul on võimalik sellises keskkonnas oma ülesandeid lahendada? Kui ei, siis, kas on Sul võimalik oma töökorraldust muuta?
6. „Kas ma olen praegu realistlik?“
Mida realistlikumad sihid Sa endale sead, seda vähem pinget tehtud töö tekitab. Sa tead, et Sul on aega ja võimalust ka näiteks paari tunni pärast või sootuks järgmistel päevadel pooleliolevat lõpetada.
