Koolitusmängud pakuvad tagasisidet
Kui koolitaja palub teil silmad salliga kinni siduda, siis ärge ehmuge - tegemist pole pimesikuga, vaid meeskonnatöö teemat sissejuhatava koolitusmänguga.
Mäng pole ainult väikese inimese rõõm. Koolitusmängud on võitmas maailmas üha suuremat populaarsust koolitajate, lektorite, juhtide ja meeskonnaliidrite seas.
Eestis kasutatakse koolitusmänge veel kasinalt, kuid esimesed kogemusõppe propageerijad on asunud järjest enam oma koolitusi mängude baasil üles ehitama.
Koolitusmäng on interaktiivne harjutus, illustratsioon, tegevus või juhtum, mis aitab koolituse teemat omandada ja kinnistada.
Mäng ise võib olla ülimalt lihtne. Mõned huvitavamad koolitusmängud pole midagi enamat kui pisut kohendatud kujul trips-traps-trull või bingo. Ent just kohendatud kuju ja mängu juurde kuuluv analüüsi osa on see, mis teevad esmapilgul lihtsast mängust võimsa vahendi koolitusel läbi võetud materjali kinnistamiseks.
Protsessi tähtsus
Kui mööname, et õppimine on õpetamise nõutud väljundiks, siis on õpetamisel kaks kriitilist komponenti: sisu ja protsess. Kui sisu all mõistame uue info esitamist ja edastamist, siis protsess hõlmab materjali kinnistavaid harjutusi, küsimustikke ja tagasisidet.
Traditsiooniline koolitus keskendub peamiselt sisule, ent Eestis üha populaarsust koguv kogemusõpe pigem protsessile.
Koolitusmänge on võimalik siduda erinevate koolitusteemadega ja kasutada neid osalejate motiveerimiseks nii, et nad suudaksid sisu analüüsides sellest endale mingi tähenduse leida.
Koolitusmängu peamine eesmärk on pakkuda praktilist kogemust ja tagasisidet.
Iseenesest ei saa koolitusmängud õpetada. Õigupoolest ei saa seda teha ka ükski teine meetod. Tõhus õpetamine integreerib ja kasutab mitmeid erinevaid meetodeid.
Koolitusmängude propageerija ja guru Sivasailam Thiagarajan on öelnud, et mängu kaudu ei näe me mitte uut protsessi, vaid vana protsessi uute silmade läbi.
Konfutsius ütles juba aastal 451 eKr: «Mida ma kuulen, ma unustan; mida ma näen, ma mäletan; aga mida ma teen, sellest saan ma aru.»
Iga koolitaja tahab, et tema kuulajad kuulaksid ja näeksid, aga eelkõige tahab ta, et osalejad teeksid, teaksid ja saaksid aru.
Koolitusmängude kasutamisel on mitmeid eeliseid.
Esiteks on need efektiivsed, kuna aitavad kinnistada õpitud informatsiooni. Saadud andmed muudetakse infoks ja info omakorda teadmisteks.
Teiseks, mängud «murravad jääd» ja tekitavad ruumi positiivse energia.
Mängude abil saab tegevusse kaasata ka vaikseid ja passiivseid osalejaid ning tuua esile inimeste varjatud omadusi.
Kolmandaks, mängud aitavad ära tunda ja väljendada emotsioone, tuletada meelde sündmusi ja otsuseid, jagada õpitud teadmisi, siduda tulemusi teiste sündmuste või probleemidega ning planeerida edasisi tegevusi.
Sobib igasse programmi
Koolitusmängude kasutamiseks on mitmeid võimalusi. Mängu võib õpitu kinnistamiseks viia läbi pärast koolituse sisu tutvustamist ja info edastamist.
Samuti võib koolitust alustada mänguga, millele järgneb põhjalikum analüüs.
Arutelu käigus tulevad omakorda esile koolituse teemaga seonduvad probleemid ja lahendused, seejärel esitab koolitaja teoreetilise informatsiooni.
Allikas: Postimees Online
Mäng pole ainult väikese inimese rõõm. Koolitusmängud on võitmas maailmas üha suuremat populaarsust koolitajate, lektorite, juhtide ja meeskonnaliidrite seas.
Eestis kasutatakse koolitusmänge veel kasinalt, kuid esimesed kogemusõppe propageerijad on asunud järjest enam oma koolitusi mängude baasil üles ehitama.
Koolitusmäng on interaktiivne harjutus, illustratsioon, tegevus või juhtum, mis aitab koolituse teemat omandada ja kinnistada.
Mäng ise võib olla ülimalt lihtne. Mõned huvitavamad koolitusmängud pole midagi enamat kui pisut kohendatud kujul trips-traps-trull või bingo. Ent just kohendatud kuju ja mängu juurde kuuluv analüüsi osa on see, mis teevad esmapilgul lihtsast mängust võimsa vahendi koolitusel läbi võetud materjali kinnistamiseks.
Protsessi tähtsus
Kui mööname, et õppimine on õpetamise nõutud väljundiks, siis on õpetamisel kaks kriitilist komponenti: sisu ja protsess. Kui sisu all mõistame uue info esitamist ja edastamist, siis protsess hõlmab materjali kinnistavaid harjutusi, küsimustikke ja tagasisidet.
Traditsiooniline koolitus keskendub peamiselt sisule, ent Eestis üha populaarsust koguv kogemusõpe pigem protsessile.
Koolitusmänge on võimalik siduda erinevate koolitusteemadega ja kasutada neid osalejate motiveerimiseks nii, et nad suudaksid sisu analüüsides sellest endale mingi tähenduse leida.
Koolitusmängu peamine eesmärk on pakkuda praktilist kogemust ja tagasisidet.
Iseenesest ei saa koolitusmängud õpetada. Õigupoolest ei saa seda teha ka ükski teine meetod. Tõhus õpetamine integreerib ja kasutab mitmeid erinevaid meetodeid.
Koolitusmängude propageerija ja guru Sivasailam Thiagarajan on öelnud, et mängu kaudu ei näe me mitte uut protsessi, vaid vana protsessi uute silmade läbi.
Konfutsius ütles juba aastal 451 eKr: «Mida ma kuulen, ma unustan; mida ma näen, ma mäletan; aga mida ma teen, sellest saan ma aru.»
Iga koolitaja tahab, et tema kuulajad kuulaksid ja näeksid, aga eelkõige tahab ta, et osalejad teeksid, teaksid ja saaksid aru.
Koolitusmängude kasutamisel on mitmeid eeliseid.
Esiteks on need efektiivsed, kuna aitavad kinnistada õpitud informatsiooni. Saadud andmed muudetakse infoks ja info omakorda teadmisteks.
Teiseks, mängud «murravad jääd» ja tekitavad ruumi positiivse energia.
Mängude abil saab tegevusse kaasata ka vaikseid ja passiivseid osalejaid ning tuua esile inimeste varjatud omadusi.
Kolmandaks, mängud aitavad ära tunda ja väljendada emotsioone, tuletada meelde sündmusi ja otsuseid, jagada õpitud teadmisi, siduda tulemusi teiste sündmuste või probleemidega ning planeerida edasisi tegevusi.
Sobib igasse programmi
Koolitusmängude kasutamiseks on mitmeid võimalusi. Mängu võib õpitu kinnistamiseks viia läbi pärast koolituse sisu tutvustamist ja info edastamist.
Samuti võib koolitust alustada mänguga, millele järgneb põhjalikum analüüs.
Arutelu käigus tulevad omakorda esile koolituse teemaga seonduvad probleemid ja lahendused, seejärel esitab koolitaja teoreetilise informatsiooni.
Allikas: Postimees Online
