Töötajatel jääb soovitud palgast puudu 487 eurot
Töökoha vahetamisel soovivad töötajad teenida 2000-eurost netopalka, mida on praegusest palgast 487 eurot rohkem, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud ligi 7000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest. Soovitud ja tegeliku palga erinevust näitav palgasurveindeks on aastaga langenud nelja protsendipunkti võrra.
2000 eurot kätte on palgaootuste mediaan ehk poolte töötajate palgaootus on sellest väiksem ja pooltel suurem. Võrreldes eelmise aasta kevadega ei ole palgaootuse mediaan muutunud, 2022. aasta kevadel kasvas see aga aasta varasemaga võrreldes 200 eurot ja 2021. aasta kevadel oli kasv möödunud kevadega võrreldes 100 eurot.
Eelmiste aastatega võrreldes on tänavu vähem kasvanud ka töötajate palgad: netopalga mediaan suurenes 6%, eelmisel aastal oli kasv 15%.
„Palgaootus kasvab tavaliselt koos reaalselt saadava palgaga, aga sõltub palju ka tööturu olukorrast. Kui töötajaid on puudu ja tööandjad värbamisel aktiivsed, julgevad tööotsijad ka suuremat palka küsida,“ selgitas palgatrende Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Ta lisas, et praeguses tööturu olukorras on tööandjate värbamisaktiivsus pigem väike ja töökuulutusi avaldatakse vähem. „Tööle kandideerijaid on aga palju ja konkurents lihtsamate tööülesannetega kohtadele on väga tihe, mis pidurdab mingil määral ka palgasurve kasvu.“
Kui eelmisel aastal oli palgasurveindeks 28% ja töötajatel jäi soovitud palgast puudu 568 eurot, siis tänavu on see näitaja langenud 24%-le ning soovitud palgast jääb puudu 487 eurot. Võrreldes 2022. aasta kevadega on tegeliku ja soovitud palga vahe töökoha vahetamisel veelgi enam vähenenud, siis oli palgasurve 31%.
Aastate lõikes on tegeliku palga ja soovitud palga vahe üsna palju kõikunud. Tervisekriisi aastail oli see 300–400 euro piires ja ületas 2022. aasta sügisel isegi 650 euro piiri.
Palgasurve on kasvanud oskustöötajate seas
Palgasurve on suurem müügi- ja teenindustöötajate, oskustööliste ja lihttööliste seas, kuna nendes rühmades on palgatasemed madalamad. Samuti on nende seas võrreldes juhtide ja tippspetsialistidega rohkem töötajaid, kelle töötasu ei ole aasta jooksul muutunud.
Töökoha vahetamisel on kõige suurem palgasurve oskustöötajate seas. Neil jääb soovitud palgast puudu 37% (eelmisel aastal 31%) ehk 667 eurot (eelmisel aastal 519 eurot).
Palgasurve on märgatavalt kasvanud ka müügi- ja teenindustöötajate seas, kellel jääb soovitud palgast puudu 34% (eelmisel aastal 26%) ehk 544 eurot (eelmisel aastal 419 eurot).
Keskmisest suurem on palgasurve endiselt ka seadme- ja masinaoperaatorite, mootorsõiduki või liikurmasinate juhtide ja lihttööliste ametirühmades, kus töötajatel jääb soovitud palgast puudu 33%. Nii mootorsõiduki või liikurmasinate juhtide kui ka lihttööliste palgasurve on aga aastaga pisut leevenenud. Seadme- ja masinaoperaatoritel on palgasurve viie protsendipunkti võrra kasvanud.
„Soov teenida töötasu, mis võimaldab kiire elukalliduse kasvuga toime tulla ja hästi ära elada, on kandideerimisaktiivsuse tippu viinud ehk tõuganud töötajaid parema töökoha otsingutele,“ kirjeldas tööturul toimuvat tööportaali CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler.
Adler lisas, et kui eelmisel aastal konkureeris ühe vaba ametikoha nimel keskmiselt 38 töövõtjat, siis tänavu 52.
Kõige väiksem on palgasurve praegu valdkonna või teenistuse juhtide seas, kellel jääb soovitud palgast puudu 20%. Tippspetsialistide palgasurve püsib 29%-l.
Tervishoiutöötajatel jääb soovitud palgast puudu 868 eurot
Erialaste valdkondade lõikes jääb soovitud palgast puudu kõige enam tervishoiutöötajatel, kes soovivad töökohta vahetades teenida 868 eurot rohkem. See teeb palgasurveks 35% (eelmisel aastal 32%). Soovitud ja tegeliku palga erinevus on suurem eelkõige selle eriala keskastme spetsialistide seas.
Tervishoiutöötajatele järgnevad haridusvaldkonna töötajad, kes sooviksid töökohta vahetades teenida 759 eurot enam, mis teeb palgasurveks 34% (eelmisel aastal 30%), ja finantsala töötajad, kes sooviksid tööd vahetades teenida 726 eurot enam, mis teeb palgasurveks 29% (eelmisel aastal 31%).
Erialaste valdkondade lõikes on palgasurve vähenenud kõige enam IT-erialal töötavate inimeste seas, kes sooviksid tööd vahetades teenida 17% enam (eelmisel aastal 26%).
IT-töötajad soovivad teenida 3000 eurot kätte
Kõrgeim netopalgaootuste mediaan on IT ja juhtimise ning konsultatsioonivaldkonnas, kus töötajad soovivad töökohta vahetades teenida 3000 eurot kätte. IT-töötajate palgaootus ei ole aastaga kasvanud, küll aga on suurenenud palgad ja seetõttu on palgasurveindeks langenud 26%-lt 17%-le.
IT-valdkonnale järgnevad ehituse, finants- ja pangandusvaldkonna, personalitöö ja tervishoiu töötajad, kelle palgaootus töökoha vahetamisel on 2500 eurot kätte. Neist vaid kahes on palgaootus aastaga kasvanud – finantsalal 9% ja tervishoius 14%.
2400 eurot kätte soovivad töökohta vahetades teenida ka turundajad, kelle palgaootus on aastaga kerkinud 4%.
Avaliku sektori töötajate netopalgaootus on 2300 eurot ja õpetajatel 2200 eurot. Õpetajate palgaootus on aastaga kerkinud 10% ja seeläbi on kasvanud ka palgasurveindeks (35%-le).
Mis on keskmise palga ja mediaanpalga erinevus?
Keskmise ja mediaanipalga erinevus seisneb nende arvutamisviisis ja tundlikkuses äärmuslikele väärtustele.
Keskmine palk
Arvutamine: Keskmine palk saadakse, liites kõikide töötajate palgad kokku ja jagades saadud summa töötajate arvuga.
Mõju äärmuslikele väärtustele: Keskmist palka võib mõjutada väga kõrgete või väga madalate palkade esinemine. Näiteks, kui üksikud töötajad teenivad oluliselt rohkem kui ülejäänud, tõstab see keskmist palka, mis võib anda eksitava pildi tüüpilisest töötasust.
Näide: Kui viis inimest teenivad kuus vastavalt 1000, 1500, 2000, 2500 ja 20 000 eurot, on nende palkade keskmine 5 800 eurot.
Mediaanpalk
Arvutamine: Mediaanpalk on väärtus, millest pooled töötajad teenivad vähem ja pooled rohkem. Selle leidmiseks sorteeritakse palgad suuruse järgi ning keskmine väärtus ongi mediaan.
Mõju äärmuslikele väärtustele: Mediaanpalk ei ole tundlik äärmuslike palkade suhtes, mistõttu peegeldab see paremini tüüpilist töötasu ja seda, mida enamik inimesi teenib.
Näide: Sama näite puhul (palgad 1000, 1500, 2000, 2500 ja 20 000 eurot) on mediaanpalk 2000 eurot.
Kokkuvõte
Keskmine palk annab ülevaate kogu jaotuse keskväärtusest, kuid võib olla mõjutatud äärmuslikest palkadest.
Mediaanpalk annab täpsema ülevaate, mida "keskmine" inimene tegelikult teenib, sest see ei ole mõjutatud äärmuslikest väärtustest.
Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Küsitluses osales 6844 inimest üle Eesti.
Rohkem graafikuid saab vaadata ka Palgainfo Agentuuri veebilehelt.
