Tööstussektori palgakasv ei jõua teistega sammu pidada

Tööstussektoris hõivatute arv on viimastel aastatel vähenenud. Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta III kvartalis tööstuses hõivatud 101 577 inimest, mida on on 4321 võrra vähem kui 2023. aastal samal ajal. 2022. aasta III kvartaliga on erinevus veelgi suurem – kahe aastaga on töötajate arv vähenenud 9395 inimese võrra. 

Tööstusharudest on hõivatute arvult suuremad puidu-, toiduaine- ja metallitööstus, kus kõigis töötab üle 10 000 inimese. Peaaegu kõigis tööstusharudes on hõivatute arv III kvartali võrdluses vähenenud. Suurem on vähenemine olnud metalltoodete tootmises, kus 2023. ja 2024. aasta võrdluses on pea 1000 töötajat vähem. 

Erinevate tööstusvaldkonna ametite lõikes on vähenenud elektri- ja elektroonikaseadmete koostajate, õmblejate ja tööstuse lihttööliste arv. Need on ametid, kus palgatasemed ei ole väga kõrged. 

Registreeritud töötute statistika näitab, et eelneva tööstusvaldkonna kogemusega oli 2024. aasta lõpu seisuga registreeritud 3471 töötut, kellest 815 olid lihttöölised ning 1842 koostajad või seadme-masinaoperaatorid. 

Töötajate arvu muutus erinevatel tegevusaladel ja ametitel mõjutab ka tööstussektori keskmist ning mediaanpalka – kui madalama palgaga lihtsamate tööde tegijaid on palgasaajate seas vähem, kergitab see keskmist ja mediaanpalka, kuigi töötajate töötasud ei pruugi muutunud olla.  

Tööstussektori mediaanpalgakasv on jäänud alla Eesti keskmise

Brutokuutöötasu mediaan, millest pooled töötajad teenisid rohkem ja pooled vähem, oli tööstuse tegevusalal III kvartalis 2024. a 1589 eurot, kogu Eesti mediaanpalk oli veidi kõrgem – 1620 eurot. Tööstussektori mediaanpalk on varasematel, 2021. ja 2022. aastal, olnud üsna samal tasemel Eesti mediaanpalgaga. Kuna tööstuse tegevusalal on võrreldes teiste tegevusaladega kõige rohkem töötajaid, siis mõjutab see ka Eesti keskmist ja mediaanpalka kõige enam. 2023. aastast hakkas aga tööstussektori mediaanpalga tase kogu Eesti mediaanile alla jääma ja kiire palgakasvuga ei suudetud sammu pidada. Ka 2024. aasta III kvartalis oli tööstussektori mediaanpalga kasv Eesti omast madalam – 6,9%, Eestis tervikuna 8%.

Tööstusharude lõikes on palgaerinevused üsna suured – kõige kõrgem mediaantöötasu III kvartalis 2024 oli ravimitööstuses, kus see ületas 2000 euro piiri ja muutus 2023. aastaga võrreldes oli 13,2%. Mediaanpalk oli üle 2000 euro ka joogitootmises, masinate ja seadmete tootmises ning mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmises.

Kõige madalam oli mediaanpalk transpordivahendite, rõiva- ja nahktoodete tootmises, kus see oli veidi üle 1000 euro. 

Suurema töötajate arvuga puidutööstuses oli mediaantöötasu III kvartalis 2024. a 1625 eurot, kasv 7,3%, metalltoodete tootmises 1708 eurot ja kasv 4,8%, toiduainetööstuses 1370 eurot ja kasv 6%.

Suurema töötajate arvuga ametid mõjutavad rohkem tööstusharu palgataset

Tööstusharude palgataset mõjutab nende tööde struktuur ja suurema töötajate arvuga ametite palgatase. 

Puidutööstuses on näiteks rohkem töötajaid puidutöötlejate ja puidutöötlemisseadmete operaatorite ametitel. Puidutöötlejate mediaantöötasu tööstuses oli 2024. a III kvartalis 1447 eurot, puidutööstuses 1466 eurot, tipud (90. protsentiil, millest 90% töötasudest on madalamad ja 10% veel kõrgemad) teenisid aga ka üle 2300 euro brutotöötasu, mediaani muutus 2023. aastaga võrreldes oli 4%. Puidutöötlemisseadmete operaatorite mediaantöötasu puidutööstuses oli 1739 eurot, tippude palgad ületasid 2500 eurot, mediaani muutus oli 9%. 

Metallitööstuses on suuremad töötajate arvud keevitajate ja metallitöötluspinkide seadistajate ja operaatorite ametitel. Keevitajate mediaanpalk tööstuses oli 2024. a III kvartalis 1776 eurot, metallitööstuses aga veidi madalam – 1696 eurot, tippude palgad olid aga peaaegu 2900 eurot, mediaani muutus 2023. aasta III kvartaliga võrreldes oli tagasihoidlik - 1,2%. Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid teenisid 1799 eurost mediaanpalka, tipud aga ka üle 2800 eurot. Mediaani muutus oli 6,4%.

Toiduainetööstuses moodustavad suurima töötajate grupi oskustöölised, järgnevad lihttöölised ning seadme- ja masinaoperaatorid. Toiduainetööstuse oskustööliste mediaantöötasu oli III kvartalis 2024. a 1213 eurot, muutus 2023. aastaga võrreldes 5,3%, tipud teenisid aga ka üle 1800 euro. Lihttöölised teenisid keskmiselt 1160 eurot (mediaan), muutus 6,7%, seadme- ja masinaoperaatorite mediaantöötasu oli 1656 eurot, kasv 8,2%, tipud teenisid üle 2400 euro. 

Tööstusharu palgatase mõjutab mingil määral ka seda, millist töötasu makstakse juhtidele ja tugifunktsioonide täitjatele. 

Tööstuse tootmisjuhtide mediaantöötasu 2024. a III kvartalis oli 2724 eurot, tipud teenisid aga ka üle 5100 eurot brutotöötasu. Mediaani muutus 2023. aastaga võrreldes oli 3%. Tööstusharude lõikes on aga tootmisjuhtide palgad üsna erinevad – näiteks kui rõivatööstuse tootmisjuhid teenisid napilt üle 1700 euro mediaantöötasu, siis mootorsõidukite ja haagiste tootmise ning ka arvutite ja elektroonikaseadmete tootmisjuhtide mediaantöötasu oli üle 3400 euro.  

Ka tugifunktsioonide täitjate, nt raamatupidajad, sekretärid jt, töötasude taset mõjutab tööstusharu üldine palgatase – näiteks oli sekretär-juhiabide mediaanpalk 2024. a III kvartalis toiduainetööstuses 1483 eurot, puidutööstuses aga 1643 eurot, elektriseadmete tootmises koguni 1936 eurot. 

Suuremates ettevõtetes on palgatasemed kõrgemad ja kasv kiirem

Lisaks ettevõtte tegevusalale mõjutab palgataset ka ettevõtte suurus – töötajate arv ja käive. Suuremates ettevõtetes on palgatasemed tavaliselt kõrgemad. Näiteks oli tööstuse tootmisjuhi mediaantöötasu 250 ja enama töötajaga ettevõtetes 2024. a III kvartalis 4079 eurot, tipud teenisid peaaegu 6200 eurot ja mediaani muutus 2023. aasta III kvartaliga võrreldes oli 11,8%. Alla 10 töötajaga ettevõtetes oli tootmisjuhi töötasu mediaan 1571 eurot ja see isegi vähenes 2023. aastaga võrreldes veidi. 

Piirkondade ja maakondade palgataset mõjutab ettevõtete ja tööde struktuur

Töötasude piirkondlikke erinevusi mõjutab eelkõige see, milliste tööstusharude ja kui suured ettevõtted piirkonnas asuvad. Näiteks võib paar-kolm suurema töötajate arvuga ettevõtet mõjutada oluliselt mingi ameti palgataset maakonnas. Samas kui maakonnas tegutsevate tööstusettevõtete seas on ülekaalus pigem väikeettevõtted, võivad need omakorda mõjutada mingi ameti palgataset alla poole. 

III kvartali 2024 tasutud maksude statistika näitab, et Eestis oli 51 tööstusettevõtet, kus töötas 250 ja rohkem töötajat. Ligi pooled neist asusid Harjumaal. Mõnes maakonnas ei ole ühtegi nii suurt tööstusettevõtet. Seega mõjutavad ka Harjumaal asuvad suuremad tööstusettevõtted kogu sektori aga ka mitmete sektorispetsiifiliste ametite palgataset kõige rohkem. 

Tööstuse tootmisjuhtide mediaantöötasud olid III kvartalis 2024 üle 3000 euro Harjumaal (v.a. Tallinn) ja Järvamaal, Läänemaal jäi aga tootmisjuhtide mediaantöötasu alla 2000 euro. Järvamaal ja Jõgevamaal on tootmisjuhte, kelle töötasu võib ületada ka 5500 eurot. 

Lisatasud mängivad tööstuses olulist rolli

Tööstussektori palkade võrdluse peab arvestama, et Palgainfo Agentuuri veebilehel ja statistikaameti palgarakenduses avaldatud töötasud sisaldavad nii põhitöötasu kui ka tööga seotud lisatasusid, nt tasu öösel töötamise eest, ületundide eest makstud tasu, erinevad tulemus- ja kvaliteeditasud. Oskustööliste, seadme- ja masinaoperaatorite ning lihttööliste töötasust võivad lisatasud moodustada olulise osa töötasust, kuigi kõik töötajaid ei pruugi osata neid eristada. Juhtidele ja tippspetsialistidele makstakse lisatasusid pigem harvem pikemaajaliste eesmärkide saavutamise eest, aga selle võrra on lisatasud suuremad. 

Samuti võiks töötasude võrdluse kõrval vaadata ka töötingimusi ja pakutavaid hüvesid laiemalt,  kuivõrd toetavad need töötajate toimetulekut – vähendavad kulusid ja suurendavad tulusid. Näiteks tööle ja töölt koju transpordikorraldus, toitlustuse pakkumine soodustingimustel jms. 

Töötajad on tööotsingutes aktiivsed

Enamik tööstussektori töötajaid jälgib tööpakkumisi või on avatud pakkumistele, näitavad Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKesksu.ee 2024. aasta sügisel korraldatud töötajate küsitluse tulemused.  Töötajate aktiivsus tööturul on kasvanud ja 23% tööstussektori töötajatest on viimase poole aasta jooksul teistesse organisatsioonidesse tööle kandideerinud. 

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee statistika näitab, et tööstussektoris kandideerib ühele vabale ametikohale keskmiselt 58 tööotsijat, mida on 13% enam kui aasta tagasi (jaanuar 2025 andmed).

Töötajaid tõukab kandideerima kehvemaks muutunud toimetulek ja rahulolematus töötasuga – 23% tööstussektori töötajatest tuleb enda hinnangul kehvasti toime ja 45% ei ole oma töötasuga rahul. Tööturul on aktiivsemad just madalama palgaga kehvemini toime tulevad töötajad. 

Enamik töötajaid on valmis parema palgapakkumise pärast töökohta vahetama. Soovitud palk ületab saadavat palka keskmiselt 21-30% ehk 500-600 eurot netos. Ametirühmade lõikes on tööstussektori töötajate palgaootused erinevad – kui lihttöölised sooviks teenida kätte 1500 eurot, siis tippspetsialistid ootaks 2600 eurost netopalka (mediaanid).