Tööandjate ootused: Millest kandideerijatel enim puudu jääb?
61% tööandjatest vajab järgmisel poolaastal lisatööjõudu ning nõudlus sobivate töötajate järgi ületab juba täna tööturul leiduvat ressurssi, mis muudab personaliotsingud väga keeruliseks. Suurimaks puudujäägiks on reaalsed ametialased oskused, mida uuel ametikohal on koheselt võimalik rakendada.
Enam kui pooled (56%) tööandjatest leiavad, et just tööks vajaminevatest oskustest jääb kandideerijatel kõige sagedamini puudu. Pea pooled (46%) tööandjad leiavad, et ka napp töökogemus on puudujäägiks, mis iseloomustab eelkõige nooremat generatsiooni, kelle sisenemine tööturule on Eestis probleemne.
Töökogemusest märksa vähem tunnevad tööandjad puudust erialasest haridusest ning sobimatutest isikuomadustest. 24% tööandjatest sooviksid näha paremaid võõrkeeleoskusi ning 19% tööandjatest tugevamat eesti keele oskust. Arvestades, et enamik tööandjatest ei ole välistööjõule ka tööjõupuuduses avatud ning juba täna peab pea viiendik tööpakkujatest eesti keele oskust probleemseks, saab võõrtööjõul olema väga keeruline siseneda Eesti tööturule.
Kõige vähem peavad tööandjad probleemseks kandidaatide sobimatut väljanägemist ning füüsilist võimekust, mis on tööturule igati tervendav.
Töökogemusest märksa vähem tunnevad tööandjad puudust erialasest haridusest ning sobimatutest isikuomadustest. 24% tööandjatest sooviksid näha paremaid võõrkeeleoskusi ning 19% tööandjatest tugevamat eesti keele oskust. Arvestades, et enamik tööandjatest ei ole välistööjõule ka tööjõupuuduses avatud ning juba täna peab pea viiendik tööpakkujatest eesti keele oskust probleemseks, saab võõrtööjõul olema väga keeruline siseneda Eesti tööturule.
Kõige vähem peavad tööandjad probleemseks kandidaatide sobimatut väljanägemist ning füüsilist võimekust, mis on tööturule igati tervendav.
„Tööandjate soovidest on kindlasti õppida ka tööotsijatel, kes võiksid ootuste taga märgata võimalust end paremini ette valmistada. Kahjuks ei oska paljud meist oma oskusi ning teadmisi kandideerimisprotsessi esimestes etappides sobivalt väljendada ning seeläbi väheneb ka konkurentsivõime. Nii nagu peab värbamisjuht välja selgitama kandidaatide sobivuse ametikohale, peaks ka tööotsija tegema võimalikult palju eeltööd, et näha, kuidas tema oskused, teadmised, kogemused ettevõttele lisaväärtust võiksid luua. Eduka kandideerimise võti peitubki ettevalmistuses, kuna paljudel kandidaatidel on tegelikult sobivad oskused olemas, kuid nad võtavad kandideerimist liiga kergekäeliselt ning ei tea seepärast, kuidas oma teadmisi tööandjani viia,“ kommenteerib uuringut CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.
Käesoleva aasta sügisel CV Keskuse poolt läbi viidud tööturu-uuringusse andis oma panuse 736 tööandjat. Uuringus osalenud tööandjad on läbilõige Eesti ettevõtetest, nii ettevõtete suuruse poolest kui ka tegevusvaldkonniti ning piirkonniti. 54% vastanutest olid ettevõtte omanikud või tippjuhid, 26% personalijuhid või värbamisspetsialistid.
