Noorte ootused selgunud! Just seda peab tulevane tööandja neile pakkuma.
Eesti suurimate karjäärimesside raames korraldatud uuringu tulemusel selgus, mida ootavad tööandjatelt lähiaastatel tööturule sisenevad noored ning kui suurt palka nad saada tahavad. Muuhulgas selgus, et neidude palgaootus on noormeeste omaga võrreldes märksa tagasihoidlikum.
Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee küsitles kahel populaarseimal karjäärimessil (Intellektika ja Võti Tulevikku) ligi tuhandet noort ning uuris, mis tingimustel on nad valmis tööle minema. Üllatusena selgus, et vaatamata tööturul levinud arusaamale, ei olegi idufirma kultuur ja kontorivaba tööelu peamised märksõnad, millega järgi noor endale tulevast tööandjat valib.
"Uute põlvkondade sisenemine tööturule on muutmas küll töö tegemise viise, kuid värskest uuringust selgus, et ootused tööandjale kattuvad suures osas vanemate põlvkondade omadega – palganumber on ka noorte jaoks kõige määravam tegur töökoha valikul," kommenteeris uuringut CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Noored soovivad teenida palka, mis tagab hea elukvaliteedi, teha tööd, mis neid kõnetab ja veeta oma töötunde toredas kollektiivis,“ lisas Henry Auväärt.
Tegurid, mis on noortele töökoha valikul määravad
88% noortest pidasid head töötasu kõige olulisemaks teguriks oma esimese täistööajaga töökoha valikul. Palganumber oli noortel tööandja valikul koguni kaks korda olulisem kui võimalus töötada kodukontorist. Palganumbrile järgnes töö sisu ehk noored ootavad, et töö neid kõnetaks, oleks huvitav ja väljakutseid pakkuv. Kolmas kõige levinum tegur oma tulevase tööandja valikul on tore ja hooliv meeskond – 80% noortest leidsid, et hea meeskonnata nad tööle ei läheks.
Uuringust selgus ka tõsiasi, et noored eeldavad küll töö- ja eraelu vahelist tasakaalu, kuid sinisilmselt ei oodata fikseerimata tööaega või tööd vaid kodukontorist. Teisalt tuleb aga välja tuua, et paindlik töö oli töökoha valikul oluline tegur pisut alla poolte vastanutel. Seega kuigi kodukontori võimalus ei ole esmatähtis, on paindlik tööaeg noori kõnetav tegur, mis võib tõsta rahulolu ja pikendada seeläbi tööstaaži ühe tööandja juures.
Lisaks tõid 76% noortest olulise tegurina välja ka juhtimiskvaliteedi – oodatakse, et juht oleks õiglane ja motiveeriv.
Idufirmad ei kõnetagi
Kõigest 14% noortest sooviksid, et nende esimene tööandja oleks mõni kiiresti arenev start-up. Lisaks pelgavad noored oma esimese töökohana vastutusrikast tööd – pigem ei soovi nad vastutada suurte asjade eest. Ka võimalus töötada rahvusvahelises meeskonnas ei olnud noortele esmatähtis, mida pidas tööandja valikuil oluliseks vaid ligi veerand vastanuist.
Kolmandik noortest soovib teenida Eesti keskmisest palgast suuremat töötasu
Noorte palgaootus on olnud varemgi teravalt teemaks. Värskest uuringust tuleb välja, et pilt on siin kirju, eriti kui võrrelda noormeeste ja neidude ootuste erinevusi. Tuletame esmalt meelde, et 2018. aasta keskmine brutopalk oli Eestis 1310 eurot. Eesti keskmisest palgast väiksema töötasuga oleks küsitluse alusel nõus tööle minema pisut alla poole (44%) vastanud noortest. Keskmisele palgale lähedast tasu soovib saada 21% noortest ja rohkem kui kolmandik tahaks saada kõrgemat töötasu. Enam kui kümnendik (14%) vastanuist tahab teenida juba oma esimesel täistööajaga töökohal enam kui 2000-eurost brutopalka.
Palgaootuste osas on noorte meeste ja naiste ootuste vahel suur lõhe. Kui 27% naistest ootavad esimeselt täistööajaga ametikohalt vähemalt 1000-eurost brutopalka, siis noormeestest lepiks taolise palgaga vaid 13%. Lisaks sooviks iga viies noormees esimesel täistööajaga kohal teenida koguni 2000-eurost brutopalka – naiste seas oli niivõrd ambitsioonika palgaootusega vastajaid kõigest 9%.
Noorte tööturu ootuste uuring viidi läbi Eesti suurimatel karjäärimessidel – Tallinnas toimunud Võti Tulevikku 2019 ja Tartus toimunud Intellektika 2019. Uuringus osales ligi tuhat noort, kes olid nooremad kui 25 eluaastat.
Omadused, mis peavad kindlasti tulevasel tööandjal olemas olema ja mille puudumisel noor tööle ei läheks.
1. Hea töötasu / palk - 88%
2. Töö peab olema huvitav ja väljakutseid pakkuv - 84%
3. Meeskond peab olema tore ja hooliv - 82%
4. Töö kõrvalt peab jääma aega ka isikliku elu jaoks - 78%
5. Juht peab olema õiglane ja motiveeriv - 76%
6. Ettevõttes peab olema võimalik karjääri teha - 63%
7. Tööandja ei tohi olla halva mainega või ebaaus - 62%
8. Pean tunnetama, et teen tööd olulise eesmärgi nimel - 53%
9. Tööaeg ei tohi olla liiga rangelt fikseeritud - 48%
10. Võimalus töötada aeg-ajalt kodukontorist - 44%
11. Ettevõte võiks olla rahvusvaheline ja pakkuda võimalust töötada välismaal - 35%
12. Minu töö peaks olema seotud mõne minu hobiga - 35%
13. Tahan töötada rahvusvahelises meeskonnas - 24%
14. Mul peab olema võimalus vastutada suurte asjade eest - 15%
15. Tööandja võiks olla mõni kiirelt arenev start-up - 14%
Kui suurt palka soovivad noored oma esimesel täistööajaga ametikohal teenida?
800 eurot või pisut vähem - 4%
801 - 1000 eurot - 18%
1001 - 1200 eurot - 22%
1201 - 1400 eurot - 21%
1401 - 1600 eurot - 13%
1601 - 2000 eurot - 11%
2001 - 2500 eurot - 6%
2501 - 3000 eurot - 3%
3001 eurot või rohkem - 5%
"Uute põlvkondade sisenemine tööturule on muutmas küll töö tegemise viise, kuid värskest uuringust selgus, et ootused tööandjale kattuvad suures osas vanemate põlvkondade omadega – palganumber on ka noorte jaoks kõige määravam tegur töökoha valikul," kommenteeris uuringut CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Noored soovivad teenida palka, mis tagab hea elukvaliteedi, teha tööd, mis neid kõnetab ja veeta oma töötunde toredas kollektiivis,“ lisas Henry Auväärt.
Tegurid, mis on noortele töökoha valikul määravad
88% noortest pidasid head töötasu kõige olulisemaks teguriks oma esimese täistööajaga töökoha valikul. Palganumber oli noortel tööandja valikul koguni kaks korda olulisem kui võimalus töötada kodukontorist. Palganumbrile järgnes töö sisu ehk noored ootavad, et töö neid kõnetaks, oleks huvitav ja väljakutseid pakkuv. Kolmas kõige levinum tegur oma tulevase tööandja valikul on tore ja hooliv meeskond – 80% noortest leidsid, et hea meeskonnata nad tööle ei läheks.
Uuringust selgus ka tõsiasi, et noored eeldavad küll töö- ja eraelu vahelist tasakaalu, kuid sinisilmselt ei oodata fikseerimata tööaega või tööd vaid kodukontorist. Teisalt tuleb aga välja tuua, et paindlik töö oli töökoha valikul oluline tegur pisut alla poolte vastanutel. Seega kuigi kodukontori võimalus ei ole esmatähtis, on paindlik tööaeg noori kõnetav tegur, mis võib tõsta rahulolu ja pikendada seeläbi tööstaaži ühe tööandja juures.
Lisaks tõid 76% noortest olulise tegurina välja ka juhtimiskvaliteedi – oodatakse, et juht oleks õiglane ja motiveeriv.
Idufirmad ei kõnetagi
Kõigest 14% noortest sooviksid, et nende esimene tööandja oleks mõni kiiresti arenev start-up. Lisaks pelgavad noored oma esimese töökohana vastutusrikast tööd – pigem ei soovi nad vastutada suurte asjade eest. Ka võimalus töötada rahvusvahelises meeskonnas ei olnud noortele esmatähtis, mida pidas tööandja valikuil oluliseks vaid ligi veerand vastanuist.
Kolmandik noortest soovib teenida Eesti keskmisest palgast suuremat töötasu
Noorte palgaootus on olnud varemgi teravalt teemaks. Värskest uuringust tuleb välja, et pilt on siin kirju, eriti kui võrrelda noormeeste ja neidude ootuste erinevusi. Tuletame esmalt meelde, et 2018. aasta keskmine brutopalk oli Eestis 1310 eurot. Eesti keskmisest palgast väiksema töötasuga oleks küsitluse alusel nõus tööle minema pisut alla poole (44%) vastanud noortest. Keskmisele palgale lähedast tasu soovib saada 21% noortest ja rohkem kui kolmandik tahaks saada kõrgemat töötasu. Enam kui kümnendik (14%) vastanuist tahab teenida juba oma esimesel täistööajaga töökohal enam kui 2000-eurost brutopalka.
Palgaootuste osas on noorte meeste ja naiste ootuste vahel suur lõhe. Kui 27% naistest ootavad esimeselt täistööajaga ametikohalt vähemalt 1000-eurost brutopalka, siis noormeestest lepiks taolise palgaga vaid 13%. Lisaks sooviks iga viies noormees esimesel täistööajaga kohal teenida koguni 2000-eurost brutopalka – naiste seas oli niivõrd ambitsioonika palgaootusega vastajaid kõigest 9%.
Noorte tööturu ootuste uuring viidi läbi Eesti suurimatel karjäärimessidel – Tallinnas toimunud Võti Tulevikku 2019 ja Tartus toimunud Intellektika 2019. Uuringus osales ligi tuhat noort, kes olid nooremad kui 25 eluaastat.
Omadused, mis peavad kindlasti tulevasel tööandjal olemas olema ja mille puudumisel noor tööle ei läheks.
1. Hea töötasu / palk - 88%
2. Töö peab olema huvitav ja väljakutseid pakkuv - 84%
3. Meeskond peab olema tore ja hooliv - 82%
4. Töö kõrvalt peab jääma aega ka isikliku elu jaoks - 78%
5. Juht peab olema õiglane ja motiveeriv - 76%
6. Ettevõttes peab olema võimalik karjääri teha - 63%
7. Tööandja ei tohi olla halva mainega või ebaaus - 62%
8. Pean tunnetama, et teen tööd olulise eesmärgi nimel - 53%
9. Tööaeg ei tohi olla liiga rangelt fikseeritud - 48%
10. Võimalus töötada aeg-ajalt kodukontorist - 44%
11. Ettevõte võiks olla rahvusvaheline ja pakkuda võimalust töötada välismaal - 35%
12. Minu töö peaks olema seotud mõne minu hobiga - 35%
13. Tahan töötada rahvusvahelises meeskonnas - 24%
14. Mul peab olema võimalus vastutada suurte asjade eest - 15%
15. Tööandja võiks olla mõni kiirelt arenev start-up - 14%
Kui suurt palka soovivad noored oma esimesel täistööajaga ametikohal teenida?
800 eurot või pisut vähem - 4%
801 - 1000 eurot - 18%
1001 - 1200 eurot - 22%
1201 - 1400 eurot - 21%
1401 - 1600 eurot - 13%
1601 - 2000 eurot - 11%
2001 - 2500 eurot - 6%
2501 - 3000 eurot - 3%
3001 eurot või rohkem - 5%
