Innovatsioon meelitab talente: Miks ei suuda ettevõtted AI-d piisavalt rakendada?

Boston Consulting Groupi iga-aastane globaalne innovatsiooni eestvedajate küsitlus näitab, et 83% juhtidest peavad innovatsiooni oma organisatsiooni kolme tähtsama prioriteedi hulka, kuid ainult 3% on tegelikult valmis neid ambitsioone ellu viima. Kuigi AI arenguhüpe toob meieni murrangulisi uuendusi ja meelitab innovaatiliste ettevõtetega liituma tipptegijaid, pole valmisolek innovatsiooni ellu viia mitte kunagi olnud nii madal. Mis on peamised tegurid, mis takistavad innovatsiooni ja kuhu paigutub AI Eesti tehnoloogiafirmade Veriffi ning Pipedrive äristrateegiates?

Kui ettevõttes puudub seos innovatsiooni- ja äristrateegia vahel ehk ei ole selge, kuidas innovatsioon aitab ettevõtte äritulemusi parandada, siis ei suuda ka kõige efektiivsemad meeskonnad keerulistel aegadel innovatsiooniga lisaväärtust pakkuda, vaid keskendutakse pigem olemasolevate protsesside optimeerimisele. BCG uuringu tulemused näitavad, et kõigest 12% juhtidest tundsid, et nende ettevõtte innovatsioonistrateegia ja äristrateegia on tugevalt seotud.

“Innovatsioon ettevõttes on protsess, mitte käsu peale läbiviidud projekt. Uuenduste otsimine peab olema ettevõtte igapäevane mõtteviis, mis lahendab klientide ja töötajate vajadusi efektiivselt ja mugavalt,” selgitab innovatsiooni süstemaatilist osatähtsust Pipedrive'i tehnoloogiajuht Agur Jõgi.

Kuigi BCG 86% uuringus osalenud organisatsioonidest katsetab innovatsioonis generatiivset tehisintellekti (GenAI), rakendab seda ulatuslikult vaid 8%. See tähendab, et paljud ettevõtted jätavad kasutamata võimaluse oma innovatsiooniprotsesse põhjalikult muuta ja uusi tooteid ning teenuseid tõhusamalt arendada.

Ka CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri poolt pea 7000 töötaja küsitlemisel selgus, et tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogiate kasutamine on aastaga hüppeliselt kasvanud (selliste tehnoloogiatega on kokku puutunud 43% töötajatest), kuid ka see võib pigem olla töötajate iseseisev katsetamine ja soov oma tööd lihtsustada, mitte läbimõeldud osa ettevõtte äristrateegias.

Müügijuhtimise tarkvara arendav ettevõte Pipedrive eristub siinkohal ja on ettevõtte sees kasutanud AI-lahendusi ja masinõpet juba viimased paar aastat eelkõige ärianalüütikaks ja toote töökindluse tõstmiseks.

“Alates eelmisest aastast pakume oma klientidele lahendusi, mis aitavad prioriseerida töölõike, kiirendada ja lihtsustada kliendisuhtlust, analüüsida müügimustreid ja tuvastada kitsaskohti. Uued tooted tuginevad nii OpenAI kui ka ettevõtte sees arendatud tehisintellekti mudelitel,” tõi Pipedrive uuendusi esile Agur Jõgi.

Innovatsioon meelitab talente

Uute tehnoloogiate rakendamine ei ole mitte ainult vahend ettevõtte toodete ja teenuste arendamiseks, vaid ka strateegiline samm tööandja kultuuri ja maine kujundamisel. Innovatiivsed ettevõtted suudavad meelitada ligi tipptegijaid ja oma ala eksperte, kes otsivad väljakutseid ja võimalusi eneseteostuseks. Selline keskkond soodustab loovust ja pidevat arengut, mis on olulised tegurid ettevõtte pikaajaliseks eduks.

“Meie hiljutisel Veriffi-sisesel häkatonil loodi prototüüp, mis aitab leida võltsitud dokumente ja see saab olema osa meie olemasolevast “Fraud Protect” tootest,” kommenteerib ettevõttesisest innovatsiooni rakendamist Veriffi kommunikatsioonijuht Karita Sall. 

Häkatoni käigus sukelduti meeskonnaliikmete põnevatesse ja heas mõttes hulludesse ideedesse, misjärel analüüsiti neid üheskoos ning prooviti arendada tooteks või tootefunktsiooniks.

Ka Pipedrive korraldab ettevõttesiseselt innovatsiooni kiirendeid, kuhu kutsutakse osalema kõiki töötajaid sõltumata nende ametivaldkonnast või füüsilisest asukohast. Kiirendi eesmärk on analüüsida erinevaid ideid ja kasutamata võimalusi, mida saaks arendada uute toodete või lahendustena klientidele.

"Nii nagu nimi vihjab, on kiirend tavaliselt umbes nädal aega kestev projekt, kuid erinevalt igapäevatööst on tegu struktureeritud ja kontsentreeritud protsessiga, mille jooksul süstime osalejatesse pidevalt uusi teadmisi või vaatenurki, testime loometöö hõlbustamiseks erinevaid töö- või innovatsioonimudeleid ning kaasame mentoreid, nõustajaid ja juhendajaid," kirjeldab Jõgi Pipedrive'i protsessi ja kinnitab, et ürituse tagasiside osalejatelt kinnitab, et lisaks klientidele võidab ka meeskond.

Ettevõtted kinnitavad üksmeelselt, et seesugune koosloome tugevdab tiimitunnetust ning käegakatsutavate tulemuste nägemine projekti lõpus tõstab töötajate motivatsiooni.

Vastupanu muutustele pärsib edu

BCG uuring tõi esile kolm peamist väljakutset, millega ettevõtted praegu silmitsi seisavad innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse ning tootearenduse valdkonnas. 

53% vastanutest tõi välja ebaselge või liiga laia strateegia. Paljud ettevõtted leiavad, et nende innovatsioonistrateegia on ebaselge või liiga laialivalguv, mis takistab fokusseeritud ja tõhusa innovatsiooniprotsessi loomist. Selgete eesmärkide ja prioriteetide puudumine viib sageli ressursside hajumiseni ja vähendab innovatsiooni mõju. Ilma konkreetsete suuniste ja prioriteetideta on raske luua tugevat innovatsioonisüsteemi, mis toetab ettevõtte strateegilisi eesmärke.

49% vastanutest märkis, et ettevõttes pärsivad innovatsiooni piiratud ressursid ja investeeringud. Innovatsioon nõuab märkimisväärseid investeeringuid nii rahaliselt kui ka ajaliselt. Ettevõtted tunnevad sageli, et neil puuduvad piisavad ressursid, et toetada kõiki vajalikke innovatsioonialgatusi. See võib viia olukorrani, kus innovatsiooniprojektid jäävad poolikuks või ei jõua kunagi turule. Piisavate ressursside puudumine võib samuti takistada ettevõtetel võistelda innovatsioonivõistlustel ja rakendada uusi tehnoloogiaid, mis võiksid pakkuda konkurentsieelist.

Kolmas väljakutse on organisatsiooni vastupanu muutustele, mida tõi esile 43% vastanutest. Organisatsioonikultuur ja struktuur võivad sageli takistada innovatsiooni. Muutuste vastupanu, hierarhilised struktuurid ja bürokraatia võivad pärssida uute ideede elluviimist ja piirata töötajate võimalusi katsetada ja riskida. Innovatsioon eeldab paindlikkust ja avatud suhtumist muutustesse, mida traditsioonilised organisatsioonistruktuurid sageli ei soodusta.

Tehisintellekt vajab toimimiseks inimintelligentsi

Veriffi kommunikatsioonijuht Karita Sall toob väljakutsena veel esile ka tehisintellektiga seotud ohte, kuid rõhutab, et sellest tehnoloogiast ei saa kasu ainult pahatahtlikud osapooled.

“Tehisintellekti saab ja tuleks kasutada nende samade ohtude vastu võitlemiseks, aga me vajame nii tehisintellekti tehnoloogiat, et tuvastada kelmusi, kui ka inimesi, et kontrollida leide ja tagada, et tehisintellekt tegutseb ootuspäraselt,” selgitab Karita Sall.

Hiljutise tööturu-uuringu tulemuste järgi on uute tehnoloogiate kasutamise Eestis praeguseks omaks võtnud turundajad, IT-sektori töötajad ja ka personalitöötajad, mis võib anda neile märgatava konkurentsieelise tööturul, sest nõudlus AI-oskuste järele on kasvavas trendis.

Pipedrive’i tehnoloogiajuht Agur Jõgi toob lisaks välja, et kuigi uusi tehnoloogiaid tuleb ja kaob pidevalt, ei pea kõigega kaasa jooksma.

“Enne uute lahenduste kasutuselevõttu tuleks mõelda, millist tänast kliendi, töötaja või teenuse probleemi lahendame, milline tehnoloogia või töövõte oleks selleks kõige sobilikum ning kui parimaks osutub mõni täiesti uus tehnoloogia, siis kas sellega kaasnevad riskid on piisavalt hästi kaardistatud ning kas ettevõttes on oskusi ja ressursse nendega tegelemiseks,” rõhutab Jõgi.