Iga seitsmes küsitletu tunnistab, et on saanud ümbrikupalka
CV Keskus.ee värske küsitlus näitab, et ümbrikupalk on levinuim madala haridustasemega töötajate ja noorte seas ning ehitus- ja kinnisvarasektoris. Võrreldes eelmise aastaga jääb ümbrikupalga osakaal sarnasele tasemele.
Eelmise aasta küsitlusega võrreldes suurt trendimuutust näha ei ole – ka tänavu tunnistas iga seitsmes küsitletu, et on, kasvõi osaliselt, saanud palka nii-öelda mustalt. Kui eelmisel aastal tunnistas ümbrikupalga saamist 12,2% küsitletuist, siis tänavu on see osakaal 13,9%.
Ümbrikupalga saajad jagunevad omakorda kaheks suureks rühmaks – 8,1% küsitletuist saab osa palgast ümbrikus, 5,8% küsitletuist aga kogu palga ümbrikus. Nii osalise kui ka täieliku ümbrikupalga näitajad on eelmise aastaga võrreldes samal tasemel, mil 6,1% vastajatest olid täielikult „mustalt“ tasustatud. Küll aga on antud näitajad kordades madalamad võrreldes 2015. aastaga, mil koguni 31% vastajatest olid saanud töötasu „mustalt“. "Seega võib öelda, et varimajanduse vastane võitlus on näitamas oodatud tulemusi,“ ütles Eesti suurima tööportaali CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
Küsitlus selgitas välja ka selle, kes on ümbrikupalgale avatumad.
Pea veerand (22,2%) alla 19-aastastest vastajatest olid saanud ümbrikupalka. Seega on „must“ töötasu noorte seas tunduvalt rohkem levinud, tulenedes suuresti hooajatööde valdkondadest ja haridustasemest – uuring näitas, et pea viiendik põhiharidusega vastajatest olid saanud ümbrikupalka, keskharidusega vastajate seas langes antud näitaja 8,1%-le ja kõrgharidusega 4,9%-le.
Lisaks on ümbrikupalk levinuim ehitus- ja toitlustussektorites, kus leidub ka suur arv hooajalisi töid
Ümbrikupalgaga kaasnevad ohud!
Ümbrikupalgaga nõustumise korral kaotab töötaja mitmed riigipoolsed sotsiaalsed garantiid. Näiteks jääb ilma õiglasest haigushüvitisest, kui tervisega peaks midagi juhtuma. Samuti jääb töötaja siis ilma õiglasest vanemahüvitisest. Lisaks on ümbrikupalka teenivatel töötajatel keeruline ka pangast laenu saada.
Eesti maksu- ja tolliameti lehel saab lihtsasti kontrollida, kas tööandja on kogu palga deklareerinud ning jätta ka vihjeid ümbrikupalga maksmise kohta.
Uuringu peamised järeldused:
• Ümbrikupalka saavate meeste arv on märkimisväärselt vähenenud, kuid endiselt on „must“ töötasu meeste seas kaks korda rohkem levinud kui naiste seas.
• Noored on ümbrikupalga riskirühmas – pea veerand (22,2%) alla 19-aastastest vastajatest oli saanud ümbrikupalka.
• Mida madalam on haridustase, seda suurem on oht saada palka ümbrikus – pea viiendik (18,1%) põhiharidusega vastajatest olid saanud palka ümbrikus. Keskharidusega vastajate seas oli antud näitaja 8,1% ja kõrgharidusega 4,9%.
• Valdkondade lõikes said ümbrikupalka enim ehituse ja kinnisvara- (18,5%) ning toitlustussektori (14,6%) töötajad.
