Eestlased töötavad 13% rohkem kui meie põhjanaabrid: iga teine töövõtja teeb ületunde
CV Keskus.ee küsitlus näitab, et pea iga teine eestlane teeb ületunde. Kes on need töövõtjad, kes teevad ületunnitööd tasuta ja kes vastupidi julgeb nõuda iga töötatud lisatunni eest lisatasu?
OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) andmetel tegid eestlased 2015. aastal keskmiselt 1852 tundi tööd. Seda on paar protsenti vähem kui meie lõunanaabritel (Lätis – 1903, Leedus – 1860), kuid enam kui kakssada tundi rohkem kui põhjanaabritel (Soomes – 1646, Rootsis – 1612).
Võrreldes lähinaabritega, on aastane tehtud töötundide arv OECD statistikas vähenenud viimasel viiel aastal kõige kiiremini just Eestis (-3.49%). Leedus on aastane töötundide arv pisut kasvanud (0.05%) ja Lätis vähenenud -2.51%. Soomlaste aastane töötundide arv on viie aastaga vähenenud 0.96% ja rootslastel -1.23%.
Ka ületundide arv on viimastel aastatel vähenenud: kui 2013. aastal tegid 62,4% eestlastest ületunde, siis tänavu kahanes see 45,1%-le. Ületunnid on aga endiselt probleemiks, kuna värske küsitlus näitab, et pea pooled Eesti töötajatest teevad ületunde ning neist omakorda umbes pooled (42,5%) ei saa tehtud ületundide eest lisatasu. Seega teeb iga neljas töötaja ületunnitööd tasuta.
Ka ületundide arv on viimastel aastatel vähenenud: kui 2013. aastal tegid 62,4% eestlastest ületunde, siis tänavu kahanes see 45,1%-le. Ületunnid on aga endiselt probleemiks, kuna värske küsitlus näitab, et pea pooled Eesti töötajatest teevad ületunde ning neist omakorda umbes pooled (42,5%) ei saa tehtud ületundide eest lisatasu. Seega teeb iga neljas töötaja ületunnitööd tasuta.
Kes ületunde teevad?
Ületunnitööle on kõige avatumad noored, alla 29-aastased töövõtjad, kellest 48,6% teevad ületunde, mis on mõnevõrra ka ootuspärane. Noored küsivad aga tehtava lisatöö eest väga julgelt ka lisatasu – tervelt 67,1% kuni 29-aastastest töötajatest väitsid, et nende tehtud ületunnid on tasustatud.
Järgmise vanuserühmaga võrreldes on 30–39-aastaste töövõtjate sõnul ületunnid tasustatud neist 54,5%-l. Vanuse kasvades väheneb aga nii tehtavate ületundide arv kui ka ületöö tasustamine. Kõigest 35,5%-le 50–59-aastastele töövõtjatele makstakse ületöötamise eest lisatasu.
Soo lõikes on aga Eestis ületöötamisele avatumad mehed (ületunde tuleb ette 50,3%-l meestest ja 40,4%-l naistest), kes küsivad aga taaskord julgemalt ka lisatöö eest tasu. Tervelt 63,5% meestest väitsid, et nende tehtud ületunnid on tasustatud. Naistest väitsid sama 52,2% vastajatest.
Ületundide arv võib hakata taas kiirelt kasvama!
„Arvestades kasvava tööjõupuudusega, võib lähiaastatel tugevneda tööandjate poolne surve lisatööle, kuna töökäte puudumisel tehakse ettevõtetes ümberkorraldusi eesmärgiga muuta töökorraldust efektiivsemaks, kuid tööjõupuudus tõstab ka olemasolevate töötajate töökoormust,“ kommenteeris uuringut CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
Allikad:
1) CV Keskus.ee ületundide uuring (2013.a – 1041 vastanut; 2014.a – 1211 vastanut; 2016.a – 1906 vastanut).
2) OECD statistika 2015.a.
„Arvestades kasvava tööjõupuudusega, võib lähiaastatel tugevneda tööandjate poolne surve lisatööle, kuna töökäte puudumisel tehakse ettevõtetes ümberkorraldusi eesmärgiga muuta töökorraldust efektiivsemaks, kuid tööjõupuudus tõstab ka olemasolevate töötajate töökoormust,“ kommenteeris uuringut CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
Allikad:
1) CV Keskus.ee ületundide uuring (2013.a – 1041 vastanut; 2014.a – 1211 vastanut; 2016.a – 1906 vastanut).
2) OECD statistika 2015.a.
