UURING: Aktiivsus tööturul tagab kõrgema palga
Hea erialase ettevalmistuse ja kogemusega töötajad, kes on viimase aasta jooksul töökohta vahetanud, teenivad pea viiendiku rohkem kui üle kümne aasta ühe tööandja juures töötanud inimesed.
Kui palju rohkem lühema tööstaažiga töötajad teenivad?
Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee poolt korraldatud uuringust selgus, et alla aasta oma praeguse tööandja juures töötanud inimesed teenisid keskmiselt 18% rohkem kui üle kümneaastase staažiga töötajad. Nimelt oli alla aastase tööstaažiga töötajate brutotasu 1717 eurot, üle kümneaastase staažiga töötajatel aga 1453 eurot.
Uuringu tulemustest on näha, et kasvanud on ka nende töötajate palgad, kes on ühes organisatsioonis kauem töötanud, kuid palgatõusust osasaanuid on nende seas vähem ning palgakasv tunduvalt tagasihoidlikum kui tööturul aktiivsematel töötajatel.
Miks kasvavad lühema tööstaažiga töötajate palgad kiiremini?
„Vaatamata tööjõupuudusele, on töövõtjatel endiselt väga keeruline olemasoleva tööandja juures palgaläbirääkimisi algatada, kui juht selleks initsiatiivi üles ei näita,“ leiab CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Uuele töökohale liikudes on palgaläbirääkimised aga loomulik osa, milleta tööd vahetada ei ole võimalik – seega loob töökohavahetus võimaluse küsida õiglast töötasu“.
„Värskest uuringust selgus ka tõsiasi, et kuigi palgad järjest kasvavad, on oma palganumbriga praegu rahul vaid 35% töötajatest. Ootused nii tööandjale, tööle kui ka töötingimustele on kasvanud ja töötajate soovidele vastamine muutub päev-päevalt keerukamaks. Seega nõuab töötaja lojaalsena hoidmine juhtidelt igapäevast tööd ning ei tohi arvata, et kui töövõtja palgaläbirääkimisi ise ei alusta, on ta olemasoleva olukorraga rahul,“ lisas Henry Auväärt.
Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul näitavad analüüsi tulemused, et praegusel tööturul on töökohavahetus üsna kindel võimalus oma sissetuleku suurendamiseks. „Töötajate puuduses on tööandjad sunnitud värbama teistes organisatsioonides töötavaid inimesi ning tegema ka paremaid palgapakkumisi, mis võivad olemasolevat palka 20%–30% ületada,“ kommenteeris Kadri Seeder.
Kas töökohavahetus tagab parema palga kõikides ametirühmades?
Tulemused on sarnased peaaegu kõigis ametirühmades – lühema staažiga töötajad teenivad rohkem kui pikema staažiga töötajad. Juhtide puhul oli alla aastase staažiga töötajate brutotöötasu lausa 26% ja tippspetsialistide puhul 24% suurem kui üle kümneaastase staažiga töötajatel.
Hiljuti töökohta vahetanud müügi- ja teenindustöötajad teenisid 14% rohkem kui nende pikema staažiga kolleegid, seadme- ja masinaoperaatorid 16% rohkem. Erandiks olid esmatasandi juhid ja lihttöölised, kelle puhul oli kõrgeim brutotöötasu 1–2 aastase staažiga töötajatel.
Kuidas töötasu seost tööstaažiga võrreldi?
Töötajate palkade analüüsimisel võrreldi brutotöötasusid tööstaaži alusel organisatsioonis. Võrdlusse võeti töötajad, kelle erialane ettevalmistus vastas täielikult ametikoha nõuetele või ületas seda ning kel on kolm või rohkem aastat erialast kogemust. Seega jäeti analüüsist välja ilma erialase ettevalmistuse ja töökogemuseta tööturule sisenejad.
Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee poolt korraldatud uuringust selgus, et alla aasta oma praeguse tööandja juures töötanud inimesed teenisid keskmiselt 18% rohkem kui üle kümneaastase staažiga töötajad. Nimelt oli alla aastase tööstaažiga töötajate brutotasu 1717 eurot, üle kümneaastase staažiga töötajatel aga 1453 eurot.
Uuringu tulemustest on näha, et kasvanud on ka nende töötajate palgad, kes on ühes organisatsioonis kauem töötanud, kuid palgatõusust osasaanuid on nende seas vähem ning palgakasv tunduvalt tagasihoidlikum kui tööturul aktiivsematel töötajatel.
Miks kasvavad lühema tööstaažiga töötajate palgad kiiremini?
„Vaatamata tööjõupuudusele, on töövõtjatel endiselt väga keeruline olemasoleva tööandja juures palgaläbirääkimisi algatada, kui juht selleks initsiatiivi üles ei näita,“ leiab CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Uuele töökohale liikudes on palgaläbirääkimised aga loomulik osa, milleta tööd vahetada ei ole võimalik – seega loob töökohavahetus võimaluse küsida õiglast töötasu“.
„Värskest uuringust selgus ka tõsiasi, et kuigi palgad järjest kasvavad, on oma palganumbriga praegu rahul vaid 35% töötajatest. Ootused nii tööandjale, tööle kui ka töötingimustele on kasvanud ja töötajate soovidele vastamine muutub päev-päevalt keerukamaks. Seega nõuab töötaja lojaalsena hoidmine juhtidelt igapäevast tööd ning ei tohi arvata, et kui töövõtja palgaläbirääkimisi ise ei alusta, on ta olemasoleva olukorraga rahul,“ lisas Henry Auväärt.
Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul näitavad analüüsi tulemused, et praegusel tööturul on töökohavahetus üsna kindel võimalus oma sissetuleku suurendamiseks. „Töötajate puuduses on tööandjad sunnitud värbama teistes organisatsioonides töötavaid inimesi ning tegema ka paremaid palgapakkumisi, mis võivad olemasolevat palka 20%–30% ületada,“ kommenteeris Kadri Seeder.
Kas töökohavahetus tagab parema palga kõikides ametirühmades?
Tulemused on sarnased peaaegu kõigis ametirühmades – lühema staažiga töötajad teenivad rohkem kui pikema staažiga töötajad. Juhtide puhul oli alla aastase staažiga töötajate brutotöötasu lausa 26% ja tippspetsialistide puhul 24% suurem kui üle kümneaastase staažiga töötajatel.
Hiljuti töökohta vahetanud müügi- ja teenindustöötajad teenisid 14% rohkem kui nende pikema staažiga kolleegid, seadme- ja masinaoperaatorid 16% rohkem. Erandiks olid esmatasandi juhid ja lihttöölised, kelle puhul oli kõrgeim brutotöötasu 1–2 aastase staažiga töötajatel.
Kuidas töötasu seost tööstaažiga võrreldi?
Töötajate palkade analüüsimisel võrreldi brutotöötasusid tööstaaži alusel organisatsioonis. Võrdlusse võeti töötajad, kelle erialane ettevalmistus vastas täielikult ametikoha nõuetele või ületas seda ning kel on kolm või rohkem aastat erialast kogemust. Seega jäeti analüüsist välja ilma erialase ettevalmistuse ja töökogemuseta tööturule sisenejad.
Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee küsitlevad tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis. 2018. aasta sügisel osales uuringus 505 organisatsiooni esindajat ning 10 946 töötajat ja tööotsijat.
