Ümbrikupalga osakaal väheneb järjekindlalt
Viisime läbi igakevadise küsitluse saamaks teada ümbrikupalga saajate osakaalu. Selgus, et 10% vastajatest saab ümbrikupalka ning 8% vastajatest saab osa palgast ümbrikus. Üle poole, ehk 53% küsitluses osalejatest vastas, et saavad ametlikku palka. Küsitluses osales sel aastal 1269 vastajat.
Võrreldes eelnevate aastatega on ümbrikupalga maksmise osakaal järjekindlalt vähenenud. Kui 2007.a läbi viidud küsitluses vastasid ligi 25%, et saavad ümbrikupalka, siis 2010.a oli see näitaja juba 19% ja 2011. ning 2012. aastal vaid 12%. Käesoleval aastal on ümbrikupalga saajate osakaal langenud madalaimale, 10% tasemele.
„Ümbikupalga osakaalu vähenemine aastast-aastasse näitab inimeste teadlikkuse kasvu ümbrikupalga tegeliku mõju suhtes. Töötajal on õigus saada mitmeid hüvitisi, mille arvestamise aluseks on tema ametlikud sissetulekud: ajutise töövõimetuse hüvitis, puhkusetasu, töökoha kaotamisega seotud hüvitis, vanemahüvitis, pension ning samuti sõltub töötaja sissetuleksut tema laenuvõimekus. Inimesed teadvustavad, et tegelikkuses kaasneb ümbrikupalkade maksmisega negatiivne mõju kogu ühiskonnale,“ kommenteeris küsitluse tulemusi CV Keskuse turundusjuht Laura Tammeorg.
„Ümbrikupalga maksja loob oma tegevuspiirkonnas ja -valdkonnas ebaterve konkurentsitingimuse, mille tulemusel kõik seadustest tulenevad maksud tasunud ettevõte on seatud majandusliku kriisi äärele. Ümbrikupalga maksja ei tegutse iial töötaja huvides – tegemist on omakasuga, mille käigus palgalt makse kinnipidamata jättes võetakse töötajalt võimalus kindlale ja turvalisele elujärjele,“ seisab Maksu- ja Tolliameti veebilehel.
