Rahvusvaheline töökogemus toob noortele palgalisa
Värske uuringu „Rahvusvahelise töökogemuse mõju noorte palgasoovidele“ tulemusel selgus, et noored, kes on haaranud rahvusvahelist töökogemust, küsivad Eestisse naastes keskmiselt 8,1% kõrgemat töötasu. Läti noorte palgasoov kerkib koguni 15,4%.
Mitmed varasemad uuringud on näidanud, et rahvusvahelise töökogemusega töövõtjad teenivad märkimisväärselt kõrgemat palka. Nt leiti 2013 aastal läbi viidud uuringu tulemusel (vt Kauhanen M., Kangasniemi M.), et Soomest naasvad Eesti töövõtjad küsivad kodumaal keskmiselt 14% kõrgemat palgasoovi. Värske uuringu eesmärk oligi välja selgitada tööturu ühe riskirühma, noorte, soovid ja argumendid palgaläbirääkimistel.
Arvestades uuringu tulemustes ka sellega, et kõrgemat palgasoovi märgivad oma CVs ja rändavad Eestist välja üldjuhul keskmisest võimekamad noored, kerkis rahvusvahelise töökogemusega noorte palgasoov koguni 27,5% kõrgemale kui neil, kes ei omanud rahvusvahelist töökogemust.
Arvestades uuringu tulemustes ka sellega, et kõrgemat palgasoovi märgivad oma CVs ja rändavad Eestist välja üldjuhul keskmisest võimekamad noored, kerkis rahvusvahelise töökogemusega noorte palgasoov koguni 27,5% kõrgemale kui neil, kes ei omanud rahvusvahelist töökogemust.
"Rahvusvaheline töökogemus avardab noorte silmaringi ning muudab nad kodumaisel tööturul tunduvalt enesekindlamaks"
Rahvusvaheline töökogemus avardab noorte silmaringi ning muudab nad kodumaisel tööturul tunduvalt enesekindlamaks, mis annab julgust küsida ka kõrgemat palgasoovi või haarata karjääriredelil kõrgem ametikoht. Arvestades, et noorte keskmine palgasoov oli tänavu II kvartalis 990 eurot, võib rahvusvahelise töökogemusega noorte palgasoov ulatuda ka üle 1200 euro piiri, mis ületab nii mõnegi Eesti kõrgkooli bakalaureusekraadiga lõpetanud tööotsija palgasoovi.
Varasem uuring Decoding Global Talent näitas, et koguni 73% eestlastest vanuses 21-34 eluaastat on välismaal töötamisele avatud. 49% neist arvas sealt leidvat paremaid karjäärivõimalusi, 47% tugevamat haridust ning 45% soovis elada teises kultuuriruumis. 61% 21-34-aastastest sooviksid töötada New Yorkis, 47% Pariisis, 42% Londonis, 38% Berliinis, 36% Amsterdamis, 34% Oslos ning 33% Stockholmis.
Kuigi paljudel väljarännanud noortel puuduvad veel perekondlikud kohustused, on perekond just üheks peamiseks põhjuseks (Kauhanen M., Kangasniemi M.), mis töövõtjad Eestisse tagasi toob. Võimalik, et paljud Eestist välja rännanud töövõtjad soovivad siiski pere luua samas keskkonnas, kus nad ise on kasvanud.
Allikad: Rahvusvahelise töökogemuse mõju noorte palgasoovidele (Mari-Liis Emmo). Decoding Global Talent (The Network Group, CV Keskus, The Boston Consulting Group). Returns to return migration: wage premium of Estonian return migrants from Finland (Kauhanen M., Kangasniemi M. (2013).
Varasem uuring Decoding Global Talent näitas, et koguni 73% eestlastest vanuses 21-34 eluaastat on välismaal töötamisele avatud. 49% neist arvas sealt leidvat paremaid karjäärivõimalusi, 47% tugevamat haridust ning 45% soovis elada teises kultuuriruumis. 61% 21-34-aastastest sooviksid töötada New Yorkis, 47% Pariisis, 42% Londonis, 38% Berliinis, 36% Amsterdamis, 34% Oslos ning 33% Stockholmis.
Kuigi paljudel väljarännanud noortel puuduvad veel perekondlikud kohustused, on perekond just üheks peamiseks põhjuseks (Kauhanen M., Kangasniemi M.), mis töövõtjad Eestisse tagasi toob. Võimalik, et paljud Eestist välja rännanud töövõtjad soovivad siiski pere luua samas keskkonnas, kus nad ise on kasvanud.
Allikad: Rahvusvahelise töökogemuse mõju noorte palgasoovidele (Mari-Liis Emmo). Decoding Global Talent (The Network Group, CV Keskus, The Boston Consulting Group). Returns to return migration: wage premium of Estonian return migrants from Finland (Kauhanen M., Kangasniemi M. (2013).
"Palganumbri avalikustamine muudab tööjõuturgu efektiivsemaks, kuna töötajad liiguvad töökohtadele, kus nad võiksid kõrgeima väärtusega rakendust leida."
