Noorte palgasoov on 920 eurot
Noorte palgasoov jääb 233 euroga alla Eesti keskmisele palgaootusele, kuid ei korva tööandjate silmis vähest töökogemust ning noorte tööturule sisenemine on endiselt probleemne.
Euroopa Liidus on alla 29-aastaste noorte jaoks üks suuremaid probleeme töötus ning hiljutisest riigikontrolli kokkuvõttest selgus, et Eestis ei töötanud ega õppinud eelmisel aastal 34 000 noort vanuses 15-29 eluaastat. Noorte kandideerimisaktiivsus tõusis möödunud aastal aga 4,4% ning on viimase nelja aastaga kasvanud koguni 17%, kuid tööjõupuudusest tingitud aasta-aastalt keerulisemaks muutuv olukord tööturul ei ole täna veel lihtsustanud noorte sisenemist tööturule ning seda suuresti tänu tööandja ja tööotsija ootuste lahkhelidele.
„Paljudele noortele saab tööturule sisenedes saatuslikuks vähene või liialt hüplik töökogemus. Noorele põlvkonnale on ette heidetud soovi liiga kiirelt karjääriredelil edasi liikuda, püsides ühel ametikohal alla kahe aasta ning põlvkondade vahelised erimeelsused jätavad noored tööturul nõrgemale positsioonile. Vanemad põlvkonnad hindavad kõrgelt töötahet ning stabiilsust, eeldades, et värskelt tööturule sisenenud noor on sarnaselt nende karjäärialgusele valmis iga hinna eest töökogemust hankima. Liialt sage töökohavahetus või vähene töökogemus ongi üks peamiseid kandidaadi välistamise põhjuseid kandideerimisprotsessis. Y-generatsioonile on omapäraseks soov kiirelt karjääriredelil edasi liikuda, kuid peale kooli lõpetamist reaalselt tööturule sisenedes saabuvad ka esimesed tagasilöögid ja kui ootuspärast töökohta ei leita, jäävad paljud noored paremat pakkumist ootama,“ leiab CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.
Enam kui 10 500 palgasoovi analüüsimisel selgus, et kuni 29-aastaste tööotsijate palgasoov oli tänavu 920 eurot. Kõrgem haridustase loob küll tööotsijale lisavõimalusi, kuid kergitab paralleelselt ka ootusi. Kõrgharidusega noore palgasoov kerkib 1080 euroni. Lisaks torkab noorte palgasoovides silma endiselt tugev sooline palgalõhe, kus mehed küsivad enam kui 1000-eurost brutopalka, kuid naiste palgasooviks on 795 eurot. Noorte palgasoovid näitavad, et meeste ja naiste keskmine palkade erinevus niipea tööturult ei kao ning palgalõhe vähenemist võime loota alles järgmiselt, lähiajal tööturule sisenevalt, Z-generatsioonilt.
„Paljudele noortele saab tööturule sisenedes saatuslikuks vähene või liialt hüplik töökogemus. Noorele põlvkonnale on ette heidetud soovi liiga kiirelt karjääriredelil edasi liikuda, püsides ühel ametikohal alla kahe aasta ning põlvkondade vahelised erimeelsused jätavad noored tööturul nõrgemale positsioonile. Vanemad põlvkonnad hindavad kõrgelt töötahet ning stabiilsust, eeldades, et värskelt tööturule sisenenud noor on sarnaselt nende karjäärialgusele valmis iga hinna eest töökogemust hankima. Liialt sage töökohavahetus või vähene töökogemus ongi üks peamiseid kandidaadi välistamise põhjuseid kandideerimisprotsessis. Y-generatsioonile on omapäraseks soov kiirelt karjääriredelil edasi liikuda, kuid peale kooli lõpetamist reaalselt tööturule sisenedes saabuvad ka esimesed tagasilöögid ja kui ootuspärast töökohta ei leita, jäävad paljud noored paremat pakkumist ootama,“ leiab CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.
Enam kui 10 500 palgasoovi analüüsimisel selgus, et kuni 29-aastaste tööotsijate palgasoov oli tänavu 920 eurot. Kõrgem haridustase loob küll tööotsijale lisavõimalusi, kuid kergitab paralleelselt ka ootusi. Kõrgharidusega noore palgasoov kerkib 1080 euroni. Lisaks torkab noorte palgasoovides silma endiselt tugev sooline palgalõhe, kus mehed küsivad enam kui 1000-eurost brutopalka, kuid naiste palgasooviks on 795 eurot. Noorte palgasoovid näitavad, et meeste ja naiste keskmine palkade erinevus niipea tööturult ei kao ning palgalõhe vähenemist võime loota alles järgmiselt, lähiajal tööturule sisenevalt, Z-generatsioonilt.
"Kõrghariduse valimine ei tohi olla lapsepõlve pikendus, vaid esimene samm karjääriteel"
„Mida kergekäelisemalt valib noor oma haridustee, seda keerulisemaks saab talle ka töökoha leidmine peale kooli lõpetamist. Tööandjad hindavad reaalseid oskusi ning noorelt ennekõike ka tahet end tööturul tõestada. Soovitaksin noorel enne õpinguid põhjalikult kaaluda, kas tema soovitud erialal ka tööturul reaalset nõudlust leidub, kuna kõrghariduse valimine ei tohi olla lapsepõlve pikendus, vaid esimene samm karjääriteel,“ lisab CV Keskuse värbamisosakonna juht Renita Käsper.
