Noored tahavad palka 800-1200 eurot kuus
Viisime äsjasel haridus- ja infomessil Intellektika 2013 läbi küsitluse, millest selgus, et Eesti noorte palgasoovid on realistlikumaks muutumas.
Küsimusele, millise brutopalga eest oleksite valmis tööle asuma, valis enamus (43% vastanuist) palgavahemiku 800-1200 eurot kuus. 34 protsendiga järgnes vahemik 400-800 eurot kuus. 12,6% vastanuist arvas enesele sobivama palga kuuluvat vahemikkus 1200-1600 eurot kuus. „Kui veel mõne aasta eest vastasid noored enamasti, et läheks tööle kahe-kolme Eesti keskmise kuupalga eest, siis tänavusest küsitlusest selgub, et noorte ootused on kõvasti alla tulnud,“ ütles CV Keskuse tegevjuht Paavo Heil. „Samas, eks teatud idealism ole noortele iseloomulik, kui neil need helesinised unistused nüüd vaikselt ära hakkavad kaduma, siis on see ka mu meelest veidike kurb.“
Paavo Heil lisas, et suure üllatusena tuli talle aga asjaolu, et noortegi seas on traditsioonilised soorollid kõvasti juurdunud. „Üllataval kombel on ühiskonnas levinud hoiakud selgelt palgalõhet suurendavad – kui meesoost vastanud valisid esmaseks palgavahemikuks 800-1200 (51,3% vastanud meestest), siis naissoost vastajad hindasid end madalamalt – tervelt 41,9% vastanuist valis palgavahemiku 400-800 eurot kuus,“ ütles Paavo Heil. „See tendents näitab kahjuks, et palgalõhe kadumist tuleb veel terve inimpõlve jagu aastaid oodata.“
Küsitlusest selgus ka, et 42% vastanuist kavatseb edasiste õpingute ajal tööle minna. „39% vastanuist polnud õpingute kõrvalt tööle minemises veel päris kindlad, kuid ei öelnud ka ei,“ lisas CV Keskuse turundusjuht Laura Tammeorg. „Selliseid, kes õpingute kõrvalt tööle mineku kindlalt välistasid, oli 10%.“ Samas vastas 9% küsitletuist, et juba töötab ning nii vastasid enamasti noored Harjumaalt, kus tervelt 39,4% õpilastest leiab õpingute kõrvalt mahti ka tööd teha.
Küsitlusele vastas 651 noort üle terve Eesti, vastanuist 90% olid 14-22 aastased.
