Mis valdkondades tunnetavad töövõtjad palgatõusu?
CV Keskuse värske küsitlus Statistikaameti andmeid kiirest palgakasvust ei kinnita – vaid viiendikul vastanuist on viimase aasta jooksul kuupalk kasvanud.
„Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 8,1%,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Uudis oli üksjagu ehmatav – kiire, isegi liigkiire palgakasvu eest tõttasid hoiatama nii Swedbank kui ka Tööandjate Keskliit, öeldes, et pikemas perspektiivis on see majandusele ohtlik.“
Kuna ka CV Keskuse kollektiivile tundus nii kiire palgakasv üsna ootamatuna – igapäevaselt tööpakkumistega tegeledes oleme küll märganud tööpakkumistel palkade avalikustamise trendi, kuid kiire palgakasv seal silma ei ole hakanud – otsustati töövõtjate seas küsitlus läbi viia. „Küsitluse tulemusena selgus, et tervelt 78% vastanuist ei ole viimase aasta jooksul palgatõusu näinud,“ lausus Auväärt. „Küsitlusele vastas 2721 inimest – usun, et see on üsna esinduslik valim.“
22% vastajatest väitsid, et nende palk on aga tõepoolest viimase aasta sees tõusnud. Palgatõusu tunnetasid enim töövõtjad, kelle soovitud ametikoht on tervishoiu ja sotsiaaltöö (39% vastanuist), hariduse ja teaduse (35%), toitlustuse (33%), koolituse ja personalitöö (33%) või infotehnoloogia ja e-kaubanduse (32%) valdkonnas.
Kuna ka CV Keskuse kollektiivile tundus nii kiire palgakasv üsna ootamatuna – igapäevaselt tööpakkumistega tegeledes oleme küll märganud tööpakkumistel palkade avalikustamise trendi, kuid kiire palgakasv seal silma ei ole hakanud – otsustati töövõtjate seas küsitlus läbi viia. „Küsitluse tulemusena selgus, et tervelt 78% vastanuist ei ole viimase aasta jooksul palgatõusu näinud,“ lausus Auväärt. „Küsitlusele vastas 2721 inimest – usun, et see on üsna esinduslik valim.“
22% vastajatest väitsid, et nende palk on aga tõepoolest viimase aasta sees tõusnud. Palgatõusu tunnetasid enim töövõtjad, kelle soovitud ametikoht on tervishoiu ja sotsiaaltöö (39% vastanuist), hariduse ja teaduse (35%), toitlustuse (33%), koolituse ja personalitöö (33%) või infotehnoloogia ja e-kaubanduse (32%) valdkonnas.
Kõige vähem on tööotsijad märganud palgatõusu aga turunduse ja reklaami (17% vastanuist) ning riigi ja avaliku halduse (17%) sektorites.
Ka tööotsijate brutopalgasoovid ei peegelda Auväärti sõnul kiiret palgakasvu. „I kvartalis oli tööotsijate brutopalgasoov 1194 eurot, kasvades aastaga 3,6%,“ kinnitas Auväärt. „See tähendab, et palgasoovide ning tegeliku palga vahel on ligi kümneprotsendiline lõhe, palgaootus ületab keskmist brutopalka enam kui 100 euroga.“
Mõningase palgakasvu peamiseks põhjuseks on Auväärti arvates asjaolu, et tänase palgatasemega ei suuda tööandjad uusi töötajaid värvata ning seepärast tõstetakse personaliotsingutel ettevõtte palgataset. „Seda kinnitab ka fakt, et palgakasv on kiirem suurema kandideerimisaktiivsusega valdkondades,“ lisas Auväärt. „Taoline palgatõusu põhjus ei mõjuta aga sama tugevalt olemasolevate töötajate palgataset, seega – kes palka juurde tahab: kandideeri oma tänasele ametikohale teises ettevõttes!“
