Palgatõus on  kuum teema. 40% CV Keskuse küsitletud kasutajatest said palka juurde viimase poole aasta jooksul.  Aga millal palgatõus ei mõju nii, nagu loodetakse?

1. Palgatõstmine ei saavuta loodetud tulemust juhul, kui töötasu on nii enne kui ka pärast tõusu alla igasugust arvestust. Sel juhul teevad inimesed oma igapäevatööd suures osas ikkagi kas missioonitundest, muutuste pelgusest või suurest pühendumusest valitud ameti/töö vastu.

2. Töötasu tõus ei toimi samuti siis, kui hinnangud töötaja panusele erinevad nagu öö ja päev. Töötaja hindab enda panust liiga kõrgelt ning tööandja ei märka pingutusi või hindab neid tunduvalt madalamalt.

3. Esineb ka sääraseid olukordi, mil mõlemad osapooled on panuse osas ühel nõul, samas ei ole majanduslikult lihtsalt võimalik ega otstarbekas palka tõsta.

4. Neljandaks jääb mõju vajaka, kui firma kultuur, töötajatesse suhtumine ja töökeskkond ei toeta palgatõusust tulenevat positiivset emotsiooni.

5. Töötaja pidev kurnatusseisund, stress ja suutmatus/oskamatus oma tööga toime tulla võivad samuti kogu planeeritud motiveerimise ära nullida.

6. Meie seas leidub õnnelikke, kelle jaoks töötasu ei ole töölkäimise motivaator, vaid sellega kaasaskäiv lisanähtus ning -tunnustus.

7. Kui ametipost ning sellega kaasnevad kohustused on end töötaja jaoks igati ammendanud, siis ei aita enam ka korralik palgatõus mitte.

8. Iga keskmine eestimaalane põeb "naabrihaigust". Kohe kui avaneb võimalus piiluda naabri kaukasse, võib senine rõõm asenduda tundega “aga tema saab ju rohkem”.

9. Juhul, kui suhetes ülemusega on ületamatu mõra sees, palgatõus ei toimi. Solvumist-pahameelt-kannatust ei ole ju lihtsalt võimalik kinni maksta. Igal juhul jääb rahast väheks, et isiklikke suhteid siluda.

10. Ülemakstud töötajat, kes ka ise teab, et ta on ülemakstud, ei motiveeri enam raha lisamine igakuisele tasule. Kui turu keskmine tase on ammu ületatud, samas töötaja panus on endisel tasemel, siis lisa maksmine on pigem tasu töölkäimise kui soorituse eest.

Palgatõusu mittetoimimise põhjendusi ei ole võimalik tähtsuse järgi reastada. Muidugi saab siia loetellu lisada veel mitmeid punkte, osad neist ka väga personaalsed. Palgatõusu peab alati vaatlema kompleksselt ning vajadusel arutama pikema vestluse käigus. Sedasi kujuneb palgatõusust kaalutletud ja rõõmupakkuv otsus mõlema osapoole jaoks.

Kadri Johanson,
CV Keskuse ärijuht