Kas kõrgharidus tagab kõrgema sissetuleku?

Eesti haridussüsteem mängib olulist rolli noorte ettevalmistamisel tööturule sisenemiseks ning nende edukaks integreerimiseks tööjõuturule, aga kas kõrgema haridustasemega inimesed teenivad ka kõrgemat palka? 

Haridus- ja Teadusministeeriumi andmestik “Haridussilm” avaldab kutse- ja kõrgharidusega lõpetanute tööhõive ning sissetulekuga seotud näitajaid, mis teeb sellest suurepärase allika leidmaks vastust küsimusele, kas kõrgem haridus tagab Eesti tööturul ka kõrgema palga. 

Doktorikraad tõstab palga üle 3000 euro

Kõrgeim keskmine sissetulek on doktoriõppe läbinud töötajatel, ulatudes muljetavaldavalt 3068 euroni. See on seotud spetsialiseerumise ja kõrgema kvalifikatsiooniga, mis omakorda suurendab töötajate nõutavust ja väärtust tööturul. 

Doktoriõppe palganumbrile järgneb integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe programm, kus keskmine sissetulek on 2850 eurot.

Magistriõppe läbinud töötajatel on keskmine sissetulek 2505 eurot ja bakalaureuseõppe lõpetanutel (4+2) 2414 eurot, pakkudes turvalist sissetulekut ja kasvuvõimalust edaspidiseks.

Rakenduskõrgharidusega lõpetanud teenivad soliidsed 1971 eurot kuus, jäädes tabelis keskmisele positsioonile.

Keskmine sissetulek kokku on Haridussilma andmetes 1892 eurot, millest madalamaks jäävad keskharidusel baseeruva kutseõppe-, kutsekeskharidusõppe põhihariduse baasil- ja põhiharidusega töötajate palgad.

Põhiharidusel baseeruv kutseõpe toob keskmiseks sissetulekuks kuus 1303 eurot ja defineerimata baasharidusega kutseõpe 1136 eurot, moodustades edetabeli kõige väiksema sissetuleku kuus.

Kõrgeima palga edetabelit domineerivad Tartu Ülikooli lõpetanud

Haridussilma andmete järgi teenivad kõige kõrgemat keskmist palka Eestis Tartu Ülikooli doktoriõppe läbinud töötajad.

Neist suurima keskmise palganumbriga on tervise või informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate erialadel lõpetanud töötajad, kelle keskmised palgad on vastavalt 4736 ja 4383 eurot.

Pisut üllatav on aga see, et kui tervise õppesuuna läbinud töötajatest on hõivatute osakaal 87%, siis informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogiate õppesuuna läbinutel on see näitaja tunduvalt madalam - 70%.

Kõrgeima keskmise palgaga edetabelis kolmandale kohale jääb Tallinna Tehnikaülikooli informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia interdistsiplinaarne magistriõpe, kus keskmine palk on 4294 eurot ja hõivatute osakaal koguni 88%.

Enam kui 4000 eurose keskmise palga teenimiseks ei pea aga tingimata läbima doktori- või magistriõpet - nimelt leiame edetabeli neljandalt realt taas Tartu Ülikooli, kus läbides bakalaureuseõppes õppesuuna informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, kerkib keskmine palk 4090 euroni. Samuti on selle õppe läbinutel hõivatute osakaal erakordselt kõrge, ulatudes 90%-ni.

Rohkem kui 4000 eurost keskmist töötasu teenivad veel ka Tartu Ülikoolis õiguse õppesuunas doktoriõppe lõpetanud töötajad, kelle keskmine palk on 4061 eurot ja samuti 90% on tööga hõivatud.

Mis eriala peab kõrge palga teenimiseks õppima?

Kui õppeasutuste eripära kõrvale jätta, siis kõrghariduses õppesuundade lõikes läbi kõikide tasemete (sh doktori-, magistri- ja bakalaureuseõpe) domineerivad IT erialad. 

Nimelt informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad leiame nii esimeselt kui ka teiselt kohalt, kus kõrgeim töötasu, 3884 eurot, on just interdistsiplinaarse õppesuuna puhul. See on 534 eurot kõrgem kui tavalisel informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppesuunal. 

Kõrghariduse õppesuundadest kolmandale kohale jääb matemaatika ja statistika õppesuund, kus keskmine sissetulek on 2727 eurot, millele järgnevad tehnikaalad keskmise palgaga 2661 eurot, transporditeenused 2615 euroga, õigus 2589 euroga ja tervis 2492 euroga.

Kõrgharitutest kõige madalamate keskmiste sissetulekutega on kunsti õppesuuna (1518 eurot) ja tehnika, tootmise ja ehituse interdistsiplinaarne õppesuuna (1404 eurot) läbinud töötajad.

Kutseharidus kalanduses toob üle keskmise palga

Kutsehariduse lõpetanutest on kõige kõrgem keskmine sissetulek kalanduse õppesuunaga töötajatel, kus keskmine palganumber ulatub 1869 euroni. 

Teisel kohal on 1714 euroga informatsiooni eriala ning kolmandal kohal 1672 euroga metsandus.

Andmed näitavad et madalaim sissetulek kutsehariduses on isikuarengu valdkonnas.

Kõrgem haridustase suurendab üldist heaolu

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul on kõrgem haridustase seotud ka üldise heaoluga. 

“Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee töötajate küsitluste tulemused näitavad, et kõrgema haridustasemega töötajad on oma tööga emotsionaalselt rohkem seotud ja hindavad oma rahulolu eluga üldiselt ning ka tööeluga kõrgemalt, kui madalama haridustasemega töötajad”, kirjeldas Kadri Seeder.

Uuringust lähemalt: Haridussilma „Edukus tööturul" andmestikus avalikustatakse kutse- ja kõrgharidusõppe lõpetanute tööhõive ning sissetulekuga seotud näitajad ja info lõpetanute lõpetamisjärgse tegevuse kohta. Andmestiku loomiseks kombineeritakse andmed Eesti hariduse infosüsteemist, Maksu- ja Tolliametist, rahvastikuregistrist, kaitseväekohuslaste registrist, Sotsiaalkindlustusametist ning Töötukassast.

Aktiveeri CVKeskus.ee uudised ka Google News’is, kus jagame värskeid palgatrende ja hoiame Sind kursis tööturul toimuvaga!