Ka Leedus on nüüd Läti eeskujul palganumbri avaldamine tööpakkumisel kohustuslik
Leedu parlament võttis häältega 66-5 (lisaks jäid 30 saadikut erapooletuks) vastu tööseadustiku muudatuse, mis kohustab tööandjaid avaldama tööpakkumiste juures palgavahemiku. Ühtlasi sai seega Eestist ainus Balti riik, kus pakutava palga avalikustamine ei ole kohustuslik.
Lätis muutus töötasu näitamine tööpakkumistel kohustuslikuks 2018. aasta novembrikuus. Muudatuse tulemusel kasvas hüppeliselt kandideerijate huvi tööpakkumiste vastu, kuna läbipaistval tööturul on tööd lihtsam vahetada. Ka Leedu tööturgu ootab nüüd aga ees korralik raputus, kuna hetkel avaldatakse kõigest viiendik (20%) tööpakkumistest avaliku palganumbriga.
“Balti riigid liiguvad läbipaistvama ja õiglasema tööturu suunas ja on vaid aja küsimus, millal Eestiski palgapakkumiste avaldamine loomulikuks muutub,“ leiab Eesti suurima tööportaali turundusjuht Henry Auväärt. „Töötasude väljatoomine on kasulik nii töövõtjale kui ka tööandjale, kiirendades värbamisprotsessi ja julgustades inimesi tööd vahetama. Nii Läti kui Leedu on meist ootamatult palkade avalikustamisega möödunud ja muudatused mõjuvad sealsetele pingelistele tööturgudele kindlasti tervendavalt,” selgitab Henry Auväärt.
Kolmandik Eesti tööpakkumistest on avaliku palgaga
Värske statistika näitab, et pea kolmandik käesoleval aastal Eesti suurima tööpakkumiste arvuga tööportaalis CVKeskus.ee avaldatud tööpakkumistest (29%) on avaliku palgapakkumisega. Viie aastaga on avaliku töötasuga tööpakkumistega arv enam kui kahekordistunud.
Kõige meelsamini näitavad palgavahemikke Eesti tööandjad riigi- ja avaliku sektori, transpordi-, ehituse-, korrakaitse- ja turva- ning haridusvaldkonna tööpakkumistel.
“Peamine põhjus, miks palgataset tööpakkumistel ei avaldata, tuleneb sellest, et lõplik töötasu kujuneb sageli välja individuaalsete läbirääkimiste tulemusena,“ leiab Henry Auväärt „Asudes praegusel pingelisel tööturul vaba ametikohta täitma, ei saa tööandja olla kindel, missuguste oskuste ja teadmistega töövõtja ta leiab. Tuleb olla valmis nii uue töötaja põhjalikuks koolitamiseks kui ka ametikoha muutmiseks ning seepärast on keeruline ennustada ka palga suurust. Palkade avalikustamine aitaks aga töövõtjal paremini mõista pakutavat ametikohta ja tööandjal on võimalus konkreetse palgapakkumise asemel näidata ka palgavahemikku, millest on töövõtjale palju abi.“
„Lisaks kardavad tööandjad ligi meelitada kandidaate, kes tulevad kohale vaid atraktiivse palgataseme tõttu. Teisalt on aga uuringud näidanud, et avalik palgapakkumine suurendab sobivate kandideerijate arvu, kuna tõukab kandideerima ka seni vaid töökohavahetusest mõelnud töötajaid,“ lisab Henry Auväärt.
Töövõtjale on avalik palgapakkumine väga oluline
Sel aastal avaldatud Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu-uuringu tulemused näitavad, et tööturu läbipaistvamaks muutumist ootavad ka Eesti töövõtjad. Nimelt selgus uuringust, et just vähene info pakutava töötasu kohta on peamine põhjus, miks kandideerimine pooleli jäetakse. Koguni 50% vastanutest tõi selle põhjusena välja.
„Töövõtjate ootus on igati loomulik, kuna avalik palgavahemik aitab hinnata, kas töövahetus oleks üldse võimalik – tööd vahetades tahame olla kindlad, et uuele ametikohale liikudes suudame oma rahalisi kohustusi täita ja ära elada,” selgitas Henry Auväärt.
Ka Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder leiab, et kuigi viimasel ajal räägitakse palju pehmete väärtuste olulisusest töötajate hoidmisel ja värbamisel, ei tähenda see seda, et töötasu vähem tähtis oleks. „Töötaja tahab ikkagi teada, kui palju ta palka saama hakkaks.“
Palgainfo Agentuuri uuringud näitavad, et mida kehvemini inimene oma töötasuga toime tuleb, seda väiksema palgatõusu pärast on ta valmis töökohta vahetama. Samas meelitab oluliselt suurem palgapakkumine ka oma sissetulekuga rahulolevaid töötajaid töökohta vahetama.
“Balti riigid liiguvad läbipaistvama ja õiglasema tööturu suunas ja on vaid aja küsimus, millal Eestiski palgapakkumiste avaldamine loomulikuks muutub,“ leiab Eesti suurima tööportaali turundusjuht Henry Auväärt. „Töötasude väljatoomine on kasulik nii töövõtjale kui ka tööandjale, kiirendades värbamisprotsessi ja julgustades inimesi tööd vahetama. Nii Läti kui Leedu on meist ootamatult palkade avalikustamisega möödunud ja muudatused mõjuvad sealsetele pingelistele tööturgudele kindlasti tervendavalt,” selgitab Henry Auväärt.
Kolmandik Eesti tööpakkumistest on avaliku palgaga
Värske statistika näitab, et pea kolmandik käesoleval aastal Eesti suurima tööpakkumiste arvuga tööportaalis CVKeskus.ee avaldatud tööpakkumistest (29%) on avaliku palgapakkumisega. Viie aastaga on avaliku töötasuga tööpakkumistega arv enam kui kahekordistunud.
Kõige meelsamini näitavad palgavahemikke Eesti tööandjad riigi- ja avaliku sektori, transpordi-, ehituse-, korrakaitse- ja turva- ning haridusvaldkonna tööpakkumistel.
“Peamine põhjus, miks palgataset tööpakkumistel ei avaldata, tuleneb sellest, et lõplik töötasu kujuneb sageli välja individuaalsete läbirääkimiste tulemusena,“ leiab Henry Auväärt „Asudes praegusel pingelisel tööturul vaba ametikohta täitma, ei saa tööandja olla kindel, missuguste oskuste ja teadmistega töövõtja ta leiab. Tuleb olla valmis nii uue töötaja põhjalikuks koolitamiseks kui ka ametikoha muutmiseks ning seepärast on keeruline ennustada ka palga suurust. Palkade avalikustamine aitaks aga töövõtjal paremini mõista pakutavat ametikohta ja tööandjal on võimalus konkreetse palgapakkumise asemel näidata ka palgavahemikku, millest on töövõtjale palju abi.“
„Lisaks kardavad tööandjad ligi meelitada kandidaate, kes tulevad kohale vaid atraktiivse palgataseme tõttu. Teisalt on aga uuringud näidanud, et avalik palgapakkumine suurendab sobivate kandideerijate arvu, kuna tõukab kandideerima ka seni vaid töökohavahetusest mõelnud töötajaid,“ lisab Henry Auväärt.
Töövõtjale on avalik palgapakkumine väga oluline
Sel aastal avaldatud Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu-uuringu tulemused näitavad, et tööturu läbipaistvamaks muutumist ootavad ka Eesti töövõtjad. Nimelt selgus uuringust, et just vähene info pakutava töötasu kohta on peamine põhjus, miks kandideerimine pooleli jäetakse. Koguni 50% vastanutest tõi selle põhjusena välja.
„Töövõtjate ootus on igati loomulik, kuna avalik palgavahemik aitab hinnata, kas töövahetus oleks üldse võimalik – tööd vahetades tahame olla kindlad, et uuele ametikohale liikudes suudame oma rahalisi kohustusi täita ja ära elada,” selgitas Henry Auväärt.
Ka Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder leiab, et kuigi viimasel ajal räägitakse palju pehmete väärtuste olulisusest töötajate hoidmisel ja värbamisel, ei tähenda see seda, et töötasu vähem tähtis oleks. „Töötaja tahab ikkagi teada, kui palju ta palka saama hakkaks.“
Palgainfo Agentuuri uuringud näitavad, et mida kehvemini inimene oma töötasuga toime tuleb, seda väiksema palgatõusu pärast on ta valmis töökohta vahetama. Samas meelitab oluliselt suurem palgapakkumine ka oma sissetulekuga rahulolevaid töötajaid töökohta vahetama.
