Iga teine Eesti noor jahib miljonäristaatust
CV Keskuse tööportaal uuris Eesti suurimatel karjääriüritustel enam kui 1400-lt noorelt nende tulevikuplaane, palgasoove ja nägemust tööturul toimuvast. Värskest uuringust selgus, et 52% Eesti noortest plaanivad saada miljonärideks ning taoline ambitsioonikas soov viiks Eesti miljonäride arvu poolest maailmas TOP 20 riigi sekka. Veelgi enam, 78% noortest on oma unistuste nimel valmis karjääriteed alustama ning esimest ametit pidama Eesti miinimumpalga eest.
Eesti investori (ning rikaste TOP 500 sekka hinnatud) Raivo Heina sõnul on leviv idufirmade kultuur aga liialt noori eksitav. „Tööstusharu, et tulge istume 48 tundi garaažis ja saame miljonärideks, ajab noortel lihtsalt pead segi,“ leiab Raivo Hein. „Noortel ei ole veel maailmapilt välja kujunenud ja nad arvavadki, et sõrmenipsust ja üleöö see edukus tulebki. Teadmatus tekitab meis ju alati illusioone. Loomulikult on tore, et Eesti start-upidest mõned tõepoolest edukaks saavad, kuid tuleb mõista, et ka riskikapitalistid toidavad seda maailma illusioonidega, proovides ise rikkamaks saada. Seega on väga kurb näha, et tuntud Eesti ettevõtted teevad kampaaniaid stiilis „tule saa üleöö äpiga miljonäriks,“ ütleb Hein ja julgustab noori oma unistuste nimel igapäevaselt tööd tegema.
Miljonäriks saamise tõenäosust hindasid kõrgemalt noormehed – 57.5% meestest uskusid, et neist saavad tulevikus miljonärid. Neidudest hindas sama 48.2%. Töövaldkondade lõikes hindasid kõrgemalt miljonäriks saamise tõenäosust noored, kes plaanivad asuda tööle finants- (74.8%), koolituse ja personalitöö- (71.9%), merendus- (70.8%), turundus- (69.8%) ja juhtimisvaldkondades (67.4%). Kõige vähem tõenäoliseks pidasid miljonäriks saamist aga turismi- (35.8%), klienditeeninduse- (40%), tervishoiu- (40.2%) ja loodusteaduste/põllumajanduse (41.5%) sektoritesse tööle asuda plaanivatest noortest.
„Noored on siiski kasvanud ajal, mil neid ümbritseb ettevõtluskultus, mis on pannud aluse palju kõlapinda haaranud ettevõtmistele nagu Taxify, TransferWise, Skype jpt. See on kindlasti sisendanud ka neisse soovi teha väga kiiret karjääri. Antud ettevõtted on tööturul väga atraktiivsed, meelitades ligi teisi noori talente, kuid tihtipeale jäävad noorte silmis edukuse varju pea kahekordsed tööpäevad, mida edu nimel tehtud on. Kooliteekonna lõppedes avastavad paljud noored üllatuslikult, et tööandjad ei olegi neid avasüli ootamas ja tööturul maksavad siiski kogemused. Samas on hea näha, et suur osa noortest mõistab tegelikult tööturul vajalike oskuste vajadust, mida näitab fakt, et paljud neist on valmis töökogemuse nimel haarama töökoha ka 430-eurose miinimumpalga eest. Uuringus pidasidki noored hea töökoha leidmisel tähtsaimaks iseenda aktiivsust ja julget pealehakkamist,“ kommenteerib uuringut CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.
„Miljonäriks saamine on meil kõigil unistustes ühel hetkel olnud ja on tore, kui seame endale kõrged eesmärgid,“ leiab Raivo Hein, kuid paneb noortele südamele, et nad selle nimel ka igapäevaselt tööd teeksid. „Eesmärk ei peakski tegelikult olema rahaliselt miljonäriks saada, vaid pigem majanduslikult sõltumatuks. Passiivne rahavoog peab töötama meie eest, kuid seda kahjuks ei õpeta koolis meile mitte keegi,“ möönab Hein. „Majanduslikult sõltumatuks saamise teekonnal peaksid noored endasse esiteks haarama võimalikult palju teadmisi, kuid olema siiski kriitilise mõttelaadiga – ei tohi lasta end hullutada ideedest, mis tegelikult ei tööta. Teiseks, rikkuseni jõudmine ei ole ühepäevatöö. See on pikaajaline protsess, mis kohati sarnaneb kaalujälgimisele – peab tekkima mõtteviisi muutus, et igapäevaselt oma eesmärkide nimel tegutseda, mitte lihtsalt enne uinumist unistada. Kolmandaks, peab leidma võimalused selleks, et tekitada endale sääste ja lisasissetulekuid, mida investeerida väärtpaberitesse, laenudesse, kinnisvarasse või hakata ettevõtjaks. Sedasi talitades oledki 35-aastasena sealmaal, kus võid ülemusele esitada lahkumisavalduse ja teha mida iganes hing soovib, kuna tööd teeb sinu eest sinu säästetud raha,“ annab noortele miljonäriks saamise retsepti Raivo Hein.
CV Keskuse tööportaal uurib pidevalt töövõtjate soove, vajadusi ja teadmisi tööturul toimuvast ning käesolev uuring viidi läbi suurimatel noortele suunatud karjääriüritustel (Teeviit, Võti Tulevikku, Intellektika). Võrreldes eelnevate aastatega, on noorte keskmine palgasoov endiselt 800–1200-eurose brutopalga piirides, kuid värskest uuringust selgus, et noored on tegelikult valmis töötama ka märkimisväärselt madalama palga eest. Uuringusse andis oma panuse 1457 noort üle Eesti. 45,4% vastanutest olid nooremad kui 17, 47,7% vanusevahemikus 18–24 ning 6,8% vastanutest vanemad kui 24 eluaastat.
Miljonäriks saamise tõenäosust hindasid kõrgemalt noormehed – 57.5% meestest uskusid, et neist saavad tulevikus miljonärid. Neidudest hindas sama 48.2%. Töövaldkondade lõikes hindasid kõrgemalt miljonäriks saamise tõenäosust noored, kes plaanivad asuda tööle finants- (74.8%), koolituse ja personalitöö- (71.9%), merendus- (70.8%), turundus- (69.8%) ja juhtimisvaldkondades (67.4%). Kõige vähem tõenäoliseks pidasid miljonäriks saamist aga turismi- (35.8%), klienditeeninduse- (40%), tervishoiu- (40.2%) ja loodusteaduste/põllumajanduse (41.5%) sektoritesse tööle asuda plaanivatest noortest.
„Noored on siiski kasvanud ajal, mil neid ümbritseb ettevõtluskultus, mis on pannud aluse palju kõlapinda haaranud ettevõtmistele nagu Taxify, TransferWise, Skype jpt. See on kindlasti sisendanud ka neisse soovi teha väga kiiret karjääri. Antud ettevõtted on tööturul väga atraktiivsed, meelitades ligi teisi noori talente, kuid tihtipeale jäävad noorte silmis edukuse varju pea kahekordsed tööpäevad, mida edu nimel tehtud on. Kooliteekonna lõppedes avastavad paljud noored üllatuslikult, et tööandjad ei olegi neid avasüli ootamas ja tööturul maksavad siiski kogemused. Samas on hea näha, et suur osa noortest mõistab tegelikult tööturul vajalike oskuste vajadust, mida näitab fakt, et paljud neist on valmis töökogemuse nimel haarama töökoha ka 430-eurose miinimumpalga eest. Uuringus pidasidki noored hea töökoha leidmisel tähtsaimaks iseenda aktiivsust ja julget pealehakkamist,“ kommenteerib uuringut CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.
„Miljonäriks saamine on meil kõigil unistustes ühel hetkel olnud ja on tore, kui seame endale kõrged eesmärgid,“ leiab Raivo Hein, kuid paneb noortele südamele, et nad selle nimel ka igapäevaselt tööd teeksid. „Eesmärk ei peakski tegelikult olema rahaliselt miljonäriks saada, vaid pigem majanduslikult sõltumatuks. Passiivne rahavoog peab töötama meie eest, kuid seda kahjuks ei õpeta koolis meile mitte keegi,“ möönab Hein. „Majanduslikult sõltumatuks saamise teekonnal peaksid noored endasse esiteks haarama võimalikult palju teadmisi, kuid olema siiski kriitilise mõttelaadiga – ei tohi lasta end hullutada ideedest, mis tegelikult ei tööta. Teiseks, rikkuseni jõudmine ei ole ühepäevatöö. See on pikaajaline protsess, mis kohati sarnaneb kaalujälgimisele – peab tekkima mõtteviisi muutus, et igapäevaselt oma eesmärkide nimel tegutseda, mitte lihtsalt enne uinumist unistada. Kolmandaks, peab leidma võimalused selleks, et tekitada endale sääste ja lisasissetulekuid, mida investeerida väärtpaberitesse, laenudesse, kinnisvarasse või hakata ettevõtjaks. Sedasi talitades oledki 35-aastasena sealmaal, kus võid ülemusele esitada lahkumisavalduse ja teha mida iganes hing soovib, kuna tööd teeb sinu eest sinu säästetud raha,“ annab noortele miljonäriks saamise retsepti Raivo Hein.
CV Keskuse tööportaal uurib pidevalt töövõtjate soove, vajadusi ja teadmisi tööturul toimuvast ning käesolev uuring viidi läbi suurimatel noortele suunatud karjääriüritustel (Teeviit, Võti Tulevikku, Intellektika). Võrreldes eelnevate aastatega, on noorte keskmine palgasoov endiselt 800–1200-eurose brutopalga piirides, kuid värskest uuringust selgus, et noored on tegelikult valmis töötama ka märkimisväärselt madalama palga eest. Uuringusse andis oma panuse 1457 noort üle Eesti. 45,4% vastanutest olid nooremad kui 17, 47,7% vanusevahemikus 18–24 ning 6,8% vastanutest vanemad kui 24 eluaastat.
