Brutotöötasu mediaan kerkis 1543 euroni. Kelle palk kasvas enim?
Möödunud aastal lõi saabunud tervisekriis paljudel ettevõtetel ja töötajatel jalgealuse kõikuma ning omakorda aeglustas palkade tõusu. Kuigi paljud sektorid sattusid piirangute tõttu tugeva löögi alla, näitas CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri poolt korraldatud suur tööturu-uuring, millega koguti andmeid üle 46 000 töötaja töötasude kohta, et olude kiuste kasvasid palgad mingil määral siiski kõikides ametirühmades.
Kui suur oli keskmine palgakasv ja millistes ametirühmades suurenes töötasu enim?
Kui suur oli keskmine palgakasv ja millistes ametirühmades suurenes töötasu enim?
Brutotöötasu mediaan kerkis 2020. aasta sügiseks 1543 euroni, mida on 5,4% ehk 79 eurot rohkem kui 2019. aasta sügisel. Aasta varem oli palgakasv siiski tunduvalt kiirem - 8%.
Enim kerkisid eelmisel aastal tippspetsialistide ja kontoriametnike töötasud – vastavalt 8,5% ja 7,9%. Tippspetsialistide brutotöötasu mediaan kerkis 2020. aasta sügiseks 1790 euroni ja kontoriametnikel 1188 euroni.
Alade lõikes kasvasid enim meditsiinieriala ja sotsiaalhoolekande tippspetsialistide palgad, samuti riigisektori andmeanalüütikute töötasud. Kontoriametnike palgatõusu mõjutas aga eelkõige klienditeenindajate ja kliendihaldurite töötasude kasv.
Enim kerkisid eelmisel aastal tippspetsialistide ja kontoriametnike töötasud – vastavalt 8,5% ja 7,9%. Tippspetsialistide brutotöötasu mediaan kerkis 2020. aasta sügiseks 1790 euroni ja kontoriametnikel 1188 euroni.
Alade lõikes kasvasid enim meditsiinieriala ja sotsiaalhoolekande tippspetsialistide palgad, samuti riigisektori andmeanalüütikute töötasud. Kontoriametnike palgatõusu mõjutas aga eelkõige klienditeenindajate ja kliendihaldurite töötasude kasv.
Kellel palgakasv pidurdus?
Kõige väiksem oli töötasu kasv esmatasandi juhtide (1,7%), seadme- ja masinaoperaatorite (1,1%) ning lihttööliste ametirühmas (2,1%).
Esmatasandi juhtide brutotöötasu mediaan oli 2020. aasta sügisel 1668 eurot, seadme- ja masinaoperaatoritel 1251 eurot ning lihttöölistel 832 eurot.
Esmatasandi juhtide töötasude kasvu pidurdas üksuste juhtide palkade langus kaubanduses ning majutuses ja toitlustuses. Seadme- ja masinaoperaatorite töötasud on tootmisvaldkondade lõikes erinevalt muutunud, näiteks puidutööstuses on selle ametirühma töötasud üsna palju kasvanud.
Lihttööliste töötasu kasvas näiteks koristus- ja puhastustööde erialal, samas majutuse ja toitlustuse ning ka transpordi ja põllumajandusega seotud töödel see aga kahanes.
Lisatasude maksmine vähenes
Töötasude kasvu mõjutavad nii põhipalkade muutused kui ka lisatasud, mida makstakse sagedamini oskus- ja lihttöölistele, kelle töö tulemus on igakuuliselt selgemini mõõdetav.
Kuna tervisekriis on töömahtusid mitmetes valdkondades erinevalt mõjutanud, avaldas see mõju ka töö- ja lisatasudele. Näiteks langes töökoormus kehtestatud piirangute tõttu suurel määral majutuses ja toitlustuses, samal ajal näiteks tervishoius ning puhastus- ja kaitsevahendite tootmisega seotud erialadel mahud kasvasid.
Aastaga vähenes lisatasude osatähtsus töötasus kõigis ametirühmades ja oli keskmiselt 20,8%, aasta varem moodustasid regulaarsed lisatasud 22,1% töötajate töötasus, kellele neid maksti.
Kõige väiksem oli töötasu kasv esmatasandi juhtide (1,7%), seadme- ja masinaoperaatorite (1,1%) ning lihttööliste ametirühmas (2,1%).
Esmatasandi juhtide brutotöötasu mediaan oli 2020. aasta sügisel 1668 eurot, seadme- ja masinaoperaatoritel 1251 eurot ning lihttöölistel 832 eurot.
Esmatasandi juhtide töötasude kasvu pidurdas üksuste juhtide palkade langus kaubanduses ning majutuses ja toitlustuses. Seadme- ja masinaoperaatorite töötasud on tootmisvaldkondade lõikes erinevalt muutunud, näiteks puidutööstuses on selle ametirühma töötasud üsna palju kasvanud.
Lihttööliste töötasu kasvas näiteks koristus- ja puhastustööde erialal, samas majutuse ja toitlustuse ning ka transpordi ja põllumajandusega seotud töödel see aga kahanes.
Lisatasude maksmine vähenes
Töötasude kasvu mõjutavad nii põhipalkade muutused kui ka lisatasud, mida makstakse sagedamini oskus- ja lihttöölistele, kelle töö tulemus on igakuuliselt selgemini mõõdetav.
Kuna tervisekriis on töömahtusid mitmetes valdkondades erinevalt mõjutanud, avaldas see mõju ka töö- ja lisatasudele. Näiteks langes töökoormus kehtestatud piirangute tõttu suurel määral majutuses ja toitlustuses, samal ajal näiteks tervishoius ning puhastus- ja kaitsevahendite tootmisega seotud erialadel mahud kasvasid.
Aastaga vähenes lisatasude osatähtsus töötasus kõigis ametirühmades ja oli keskmiselt 20,8%, aasta varem moodustasid regulaarsed lisatasud 22,1% töötajate töötasus, kellele neid maksti.
2020. aasta novembris korraldatud uuringus koguti töötasude andmeid 46 350 töötaja kohta. CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri poolt läbiviidavad uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.
