2026. aastast muutuvad palgapakkumised avalikuks
24. aprillil 2023 võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu palgaandmete läbipaistvuse direktiivi, mis on märkimisväärne samm võrdsuse ja õiglasema tööturu suunas. Otsuse eesmärk on vähendada soolist palgalõhet ning suurendada palkade läbipaistvust kõikides liikmesriikides. Direktiivi nõuded hakkavad Eestis kehtima 2026. aastal. Mida tähendab uus seadus tööandja ja töövõtja jaoks?
Vastavalt Euroopa Liidu andmetele on Eesti kõige suurema soolise palgalõhega riik ELis. Eesti sooline palgalõhe ulatub Eurostati 2022. aasta andmetel 22,5%-ni, samal ajal kui ELi keskmine on 12,7%. Statistikaameti andmed näitavad pisut vähem dramaatilist pilti, kuid palgalõhe on Eestis siiski probleemne, sest naiste brutotunnitasu 2023. aastal oli 13,1% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 4,6 protsendipunkti võrra.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja endine võrdõiguslikkuse volinik Liisa-Ly Pakosta kinnitab, et palgaandmete läbipaistvuse direktiiv on oluline samm soolise palgalõhe vähendamiseks.
“Eestis on palgalõhe probleem kestnud liiga kaua ja nüüd on võimalus astuda tõsiseid samme selle trendi lahendamiseks. Palkade läbipaistvus aitab luua õiglasema ja võrdsust toetava tööturu," leiab Pakosta.
Direktiiv hakkab mõjutama kõiki tööandjaid, kes peavad hakkama avalikustama oma töötajate palgaandmeid ja palgapakkumisi tööpakkumistel.
Täpsed reeglid näevad ette, et tööandjad peavad regulaarselt avalikustama palgataset, et töötajad ja potentsiaalsed töötajad saaksid teada, milline on palkade jaotus ettevõttes. Lisaks peavad tööandjad esitama andmed ka töötajate sugude lõikes, et oleks selge, kas palgalõhe on ettevõttes aktuaalne. Palkade kujunemine peab edaspidi olema töötajatele arusaadav, objektiivne ning sooneutraalne.
Esimene aruanne tuleb esitada aastal 2027
Direktiivi nõuded hakkavad Eestis kehtima 2026. aastal. Esimest korda peavad ettevõtted esitama andmed oma eelmise aasta palgalõhe kohta 2027. aastal. Alates 100 töötajaga ettevõtetele hakkab kehtima aruandluskohustus, kuhu hulka kuuluvad Eestis ligikaudu 889 organisatsiooni. Nemad peavad direktiivi järgi andma aru iga 3 aasta järel.
Pakosta on kindel, et viimastel aastatel on palgalõhest palju räägitud ja see on juba toonud kaasa sotsiaalsete normide muutuse praegu olemasolevale tööelule vastavamaks. “Tööandjad on üha rohkem motiveeritud, juhid mõtlevad palgakorraldusele ning töö- ja pereelu ühitamisele tähelepanelikumalt,” leiab Pakosta.
Töötaja teab, kuidas tema palk kujuneb
Tööle kandideerijate jaoks muutub värbamisprotsess läbipaistvamaks, sest info ametikoha palgataseme või vahemiku kohta tuleb avaldada hiljemalt enne tööintervjuud.
Avalikustamisele tuleb ka palgalõhe olukord organisatsioonides. Palkade võrdsuse hindamisel kaalutakse tööde väärtust ja samaväärsust. Nii saab töötaja infot selle kohta, kuidas tema palk kujuneb ning milline on sooline palgalõhe asutuses.
Ühegi töötaja palk individuaalselt avalikuks ei saa, sest soolist palkade erinevust vaadatakse kogumis. “Töötajatel on õigus saada infot oma individuaalse palgataseme ja temaga sama tööd tegevate töötajate keskmise palgataseme kohta ja seda nii meeste kui naiste kohta. Õigus saada teavet tähendab siis, et töötajal on õigus küsida ja tööandjal on kohustus seda infot kirjalikult anda,” kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete juht Laura Laaster.
Lisaks on tööandjate kohustus teha töötajatele kättesaadavaks kriteeriumid, mida kasutatakse töötajate töötasutasemete ja töötasu tõusu kindlaksmääramiseks. “Ühtegi individuaalset palka tööandja direktiivi järgi avaldama ei pea – kui mõne direktiivijärgse töötaja õiguse jõustamiseks peaks avaldama kellegi individuaalse palga, siis näeb direktiiv ette võimaluse kaasata mõni kolmas osapool -töötajate esindaja, volinik või tööinspektsioon-, et töötajal oleks siiski võimalus kindlaks teha, et teda tasustatakse õiglaselt,” lisas Laaster.
Avalik palganumber toob tööle rohkem kandideerijaid
CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler kinnitab, et kuna täna pole veel palgapakkumised kohustuslikult avalikud, siis sellest võidavad hetkel tööandjad, kes julgevad palgapakkumisi avalikustada.
"Nimelt näitavad meie andmed, et tööpakkumised, kus palgavahemik on avalikult välja toodud, saavad keskmiselt 60% rohkem kandideerimisi,” lisas Adler.
Adler selgitas, et läbipaistvus on tööotsijate jaoks oluline. Ka tööturu-uuringud näitavad, et palgainfo puudumine on peamine põhjus, miks kandideerimisest loobutakse. “Usun, et ka tööandjad võidavad palgapakkumiste avalikustamisest, sest see muudab värbamisprotsessi efektiivsemaks ja kiiremaks, välistades kandideerijad, kes pakutava palga pärast hiljem värbamisprotsessist välja langevad.”
Teisalt võib aga palkade avalikustamine tekitada probleeme organisatsioonides, kus palgasüsteem on ebaselge või ebaõiglane ja seepärast on oluline tööandjatel direktiivi rakendamiseks juba varakult valmistuda.
Aktiveeri CVKeskus.ee uudised ka Google News’is, kus jagame värskeid palgatrende ja hoiame Sind kursis tööturul toimuvaga!
