Tööintervjuul mängivad pisiasjad

Intervjuule kutsutu saab välimuse eest hinde

Tööle aitavad ülilihtsad nipid

Tööintervjuule kutsutu saab hinde kätte veel enne, kui üldse jõuab suu lahti teha.

Nimelt tekib klapp või ebaklapp kahe ruumis viibiva inimese vahel esimese 30 sekundiga, seega veel enne, kui "tere" on maha jahtunud. Ja esmamuljet ei kõiguta ükskõik kui arukas jutt, kirjutab www.msn.com karjäärikülg. Kõikvõimalik mitteverbaalne värk, nagu väljanägemine, kehakeel, -hoiakud, ka häälekõla on suurema tähtsusega, kui me arvatagi oskame.

Niisiis, esimesest 30 sekundist sõltub, kas saad töökoha või mitte.

VÄIKE TRENN. Järgmised seitse võtavad asja kokku.

1. Üldine välimus. Kui näed hea välja, tunned end hästi. Jälgi, et oleksid puhas ja hoolitsetud. Mõtle: kui oleksid raamat, kas keegi valiks su kaante järgi endale lugemiseks.

2. Riided, kotid-vööd jms olgu neutraalsed ja konservatiivsed, mitte ehmatavad ja metsikud. Rõivad on pakend ja ei peaks peletama "toodet tarbimast".

3. Mittesõnaline suhtlemine edastab veenvama sõnumi kui rääkimine. Kui näid lodev, vaevaliselt istuv või seisev, teatad, et "nagu ei viitsiks hästi". Istu sirgelt, nagu õpetas ema. Kui tõused püsti, tee end nii pikaks kui võimalik, õlad taha, kõht sisse, rind ette.

4. Silmside ja naeratus on usaldusväärsuse ja suhtumise indikaatorid. Oled ehk märganud, et paljud töökuulutused nõuavad kandidaadilt positiivset ellusuhtumist ja energilisust. Demonstreeri siis oma sotsiaalseid ja isikuomadusi, mida töövestluse ajal niikuinii kiidad.

5. Kätlemine ütleb palju. Kui su käsi on kuum ja higine või külm ja kleepuv, proovi mõne trikiga kehatemperatuuri kontrolli all hoida. Et kätt jahutada, hoia seda ümber külma veeklaasi või vastupidi, külma kätt soojenda kuuma teetassi ümber. Töötab.

6. Hääl mõjutab vestluspartnerit. Kui vastad tööintervjuuküsimustele silmast silma või telefonitsi, räägi entusiastlikult ja kindlalt. Nii mõjud usaldusväärsena.

7. Sõnavara ütleb palju inimesele, kellega kohtud esmakordselt. Sõnad, mida kasutad, räägivad su kohta sama palju kui öeldud mõte ise. Oluline on kasutada kindlat kõneviisi, umbisikulise kõneviisi (nt räägitakse, olevat) kasutaja näitab, et ta pole milleski kindel.

Allikas www.epl.ee