Küsimused, mida esitada tööandjale
Töövestluse lõpus võidakse teilt küsida: "On Teil küsimusi?" Tavaline vastus on: "Ei, te seletasite kõike piisavalt põhjalikult". See on vale vastus. Olete lasknud käest võimaluse küsida olulisi küsimusi, mis aitaks Teil otsustada, kas soovite selles ettevõttes töötada.
Ent millised need küsimused võiksid olla? Kui küsida kohe puhkuse ning haiguslehele jäämise kohta, jätab see tööandjale mulje, et Teid huvitab vaid see, kuidas võimalikult palju töölt eemal olla. See ei kõla just inimese moodi, kes tahaks töötada ja oleks valmis end maksimaalselt pingutama.
Esimene intervjuu on selleks, et tundma õppida tulevast tööandjat ning tööülesandeid, mitte boonuseid ega palgakõrgenduse võimalusi. Hea oleks küsida töö sisu, ettevõtte kultuuri ning tulevikuplaanide kohta. Kui küsite näiteks: "Millised on Teie järgmise poolaasta projektid?", näitab see üles Teie huvitatust ning tööandjatele meeldib rääkida oma plaanidest ning visioonidest. See omakorda tekitab Teis uusi küsimusi. Tekib elav vestlus, mis häälestab tööandjat Teie suhtes positiivselt. Sellised küsimused on alati kohased ning õieti ajastatud.
Intervjuu peaks olema teabevahetus: mida ettevõte vajab ning mida on Teil pakkuda? Ent ei tohiks unustada ka seda poolt, mida Teie vajate ning mida ettevõttel on Teile pakkuda. Esmatähtis on näidata üles huvi ettevõtte ja tööülesannete kohta. Küsimusi küsides näitate oma analüüsioskusi ning soovi olla teadlik oma tulevastest tööülesannetest.
Tähtis on ka see, kellega Te vestlete. Personalijuht teab tõenäoliselt rohkem tööülesannete, vajalike iseloomuomaduste ning ettevõtte õhustiku ja kultuuri kohta. Teie tulevane tööandja on see, kelle käest küsida tulevikuplaanide ja ametikohale esitatavate ootuste kohta.
Ent siiski, oleks vaja ju teada ka palga suurust, võimalikke boonuseid ning puhkuseaegu. Intervjuu lõppfaasis on aega küsida ka neid ja muid praktilise töökorraldusega seotud küsimusi. Mõnes kohas antakse Teile vajalik info trükitud kujul.
Ärge küsige ainult küsimise pärast seda, millele on juba intervjuu käigus vastatud. Ärge grillige tööandjat. Mõningad tööandja tausta puudutavad küsimused on omal kohal, ent olge lihtsalt huvitatud osapool, mitte ülekuulaja.
Intervjuu algusjärku sobivad küsimused:
› Kas oleks võimalik saada kirjalikku koopiat tööülesannetest?
› Miks see ametikoht vabanes?
› Milliseid omadusi ja oskusi Te ootate sellele ametikohale kandideerivalt inimeselt?
› Millal Te teete oma valiku?
Valmistage enne intervjuud ette 5-6 küsimust ja võtke need endaga kaasa. Kui tuleb aeg esitada küsimusi, võtke oma nimekiri välja. See näitab, et olete teinud ettevalmistusi. Samas on Teil ka hea võimalus hankida informatsiooni, mis aitaks Teil teha teadlikku otsust.
Ent millised need küsimused võiksid olla? Kui küsida kohe puhkuse ning haiguslehele jäämise kohta, jätab see tööandjale mulje, et Teid huvitab vaid see, kuidas võimalikult palju töölt eemal olla. See ei kõla just inimese moodi, kes tahaks töötada ja oleks valmis end maksimaalselt pingutama.
Esimene intervjuu on selleks, et tundma õppida tulevast tööandjat ning tööülesandeid, mitte boonuseid ega palgakõrgenduse võimalusi. Hea oleks küsida töö sisu, ettevõtte kultuuri ning tulevikuplaanide kohta. Kui küsite näiteks: "Millised on Teie järgmise poolaasta projektid?", näitab see üles Teie huvitatust ning tööandjatele meeldib rääkida oma plaanidest ning visioonidest. See omakorda tekitab Teis uusi küsimusi. Tekib elav vestlus, mis häälestab tööandjat Teie suhtes positiivselt. Sellised küsimused on alati kohased ning õieti ajastatud.
Intervjuu peaks olema teabevahetus: mida ettevõte vajab ning mida on Teil pakkuda? Ent ei tohiks unustada ka seda poolt, mida Teie vajate ning mida ettevõttel on Teile pakkuda. Esmatähtis on näidata üles huvi ettevõtte ja tööülesannete kohta. Küsimusi küsides näitate oma analüüsioskusi ning soovi olla teadlik oma tulevastest tööülesannetest.
Tähtis on ka see, kellega Te vestlete. Personalijuht teab tõenäoliselt rohkem tööülesannete, vajalike iseloomuomaduste ning ettevõtte õhustiku ja kultuuri kohta. Teie tulevane tööandja on see, kelle käest küsida tulevikuplaanide ja ametikohale esitatavate ootuste kohta.
Ent siiski, oleks vaja ju teada ka palga suurust, võimalikke boonuseid ning puhkuseaegu. Intervjuu lõppfaasis on aega küsida ka neid ja muid praktilise töökorraldusega seotud küsimusi. Mõnes kohas antakse Teile vajalik info trükitud kujul.
Ärge küsige ainult küsimise pärast seda, millele on juba intervjuu käigus vastatud. Ärge grillige tööandjat. Mõningad tööandja tausta puudutavad küsimused on omal kohal, ent olge lihtsalt huvitatud osapool, mitte ülekuulaja.
Intervjuu algusjärku sobivad küsimused:
› Kas oleks võimalik saada kirjalikku koopiat tööülesannetest?
› Miks see ametikoht vabanes?
› Milliseid omadusi ja oskusi Te ootate sellele ametikohale kandideerivalt inimeselt?
› Millal Te teete oma valiku?
Valmistage enne intervjuud ette 5-6 küsimust ja võtke need endaga kaasa. Kui tuleb aeg esitada küsimusi, võtke oma nimekiri välja. See näitab, et olete teinud ettevalmistusi. Samas on Teil ka hea võimalus hankida informatsiooni, mis aitaks Teil teha teadlikku otsust.