Kehakeele olulisus tööintervjuul – mida teha ja mida mitte
Esmamulje kujundame inimesest 5 kuni 30 sekundi jooksul. Hiljem seda muuta on raske, lühikese kohtumise vältel aga pea võimatu ülesanne. Kehakeel räägib tihtipeale palju valjemalt kui sõnad ja võib avaldada Sinu kohta mõne saladuse, mida eelistaksid pigem enda teada jätta. Kuna töövestlusele minnes on kaalul Sinu uus võimalik töökoht, tasub jälgida, et lisaks levinud tööintervjuu küsimuste sirvimisele, analüüsiksid ka oma kehakeelt ja teeksid vajadusel väikesed korrektuurid.
Tuletame Sulle meelde, mida tööintervjuul kehakeele puhul jälgima peaksid.
Sisene ruumi enesekindlalt
Esimene asi, mida ettevõtte esindaja Sinu puhul märkab enne, kui jõuad isegi temaga paar sõna vahetada, on Sinu kehahoiak ja kõnnak. Kas oled harjunud kõndima närviliselt kiirustades nagu jääksid kogu aeg igale poole hiljaks, lohistad enda järel jalgu nii nagu läheksid kuhugi sunniviisiliselt või kõnnid hoopis ülbelt pea kuklas justkui poleks Sinust kedagi paremat ega targemat? Juba ainuüksi sellest annab nii mõndagi välja lugeda ning kui Sa ei oska seda jälgida, võid jätta kohe algusest peale endast vale mulje. Selleks, et tööintervjuu tulemus ei küpseks ettevõtte esindaja peas juba enne, kui vestlus alatagi jõuab, on kõige parem kõndida mõõdukas tempos, asjaliku olemise ja sirge seljaga. Lisaks jäta endale kindlasti meelde, kellega Sa kohtuma lähed, kuna see on üldjuhul esimene küsimus, mida Sinult ruumi sisenemisel küsitakse ja teadmatus võib Sind kergesti ebakindlaks muuta.
Käepigistus olgu konkreetne
Võib ju arvata, et käepigistus on kõigest kahe inimese omavaheline tervistusviis, mis näeb välja alati samasugune, kuid nii palju kui on maailmas inimesi, nii palju on ka erinevaid käepigistuse liike. Üldiselt kumab aga sellest läbi inimese isiksus ja annab märku, kas oled pigem pehmema, enesekindla või jõulisema iseloomuga. Selleks, et teada saada, kuidas Sinu tervitus tundub, võiksid paluda paaril heal sõbral endale tagasisidet anda. Tasub meeles pidada, et lödikäeline või liigselt kruustangide moodi käepigistus ei ole eriti meeldiv. Lisaks peab oskama ka õigel ajal käepigistust lõpetada – paar sekundit on täiesti piisav. Pisut harjutamist ja oledki peagi sellel alal meister.
Jälgi istudes enda keha
Intervjueerija vastas istumine võib olla suhteliselt närvesööv, kuid püüa vältida liigset toolil nihelemist. Kui hakkad pidevalt ühte jalga teise peale ümber tõstma, närviliselt juukseid siluma või kätega liigselt vehkima, võib see anda märku Sinu ebakindlusest. Lisaks ei ole heaks märgiks, kui võtad rinnal ristatud kätega sisse kaitsepositsiooni või väljendad ükskõiksust lohakalt toolile vajumise näol. Kõige parem oleks istuda mugavalt sirge seljaga, nõjatuda pisut ette poole ja toetada käed rahulikult lauale.
Vaata intervjueerijale otsa
Silmkontakti hoidmine on ilmselt kõige keerulisem, kuna seda ei ole võimalik teha kindlate reeglite alusel. Kõige olulisem on, et suheldes vaataksid ettevõtte esindajale otsa samamoodi nagu enda perekonnaliikmetele või sõpradele. Ka lühikeseks ajaks mujale vaatamine on täiesti lubatud. Peaasi, et intervjueerijale ei hakkaks tunduma, et ruumi sisekujundus või seinal kuvatav kellaaeg huvitab Sind rohkem, kui temaga suhtlemine. Samuti ei tasu ka teise äärmusesse langeda ja tekitada enda pideva silmkontaktiga ebamugavust vastas istuvas inimeses.
Naerata
Lihtne valem, kuidas alustada meeldivalt kohtumist, on sõbralikult naeratada teisele osapoolele. Kuigi Sinu jaoks on olukord pisut närvilisem, muudab naeratamine olekut vabamaks ja laseb intervjueerijal läheneda mugavamalt teie vestlusele. Naeratades oled ka juba ühe sammu võrra ees nendest, kes seda ei tee, kuna üldjuhul lisaks teadmistele ja kogemustele võlub tööandjaid ka inimeste isiksus.
