Grupiintervjuu eraldab terad sõkaldest

Mis saab siis, kui klassikalisel silmast silma vestlusel võimaliku tööandjaga on juures teised kaaskandideerijad, kes sind uurival pilgul altkulmu piidlevad?

"Tere, teatame, et olete pääsenud meie konkursi järgmisesse vooru, milleks on grupiintervjuu. Selleks palume teil tulla meie kontorisse nimetatud päeval ja kokkulepitud ajal." Milleks valmis olla?

Nimetatud päeval ja kohas tuleb istuda ümber laua koos rivaalidega ja oodata tööandja juhtnööre edasise osas.

Peale tutvustusvooru järgneb tavaliselt ridamisi ülesandeid. Enamasti nõuavad need rohkemal või vähemal määral oma seisukohtade esitamist, tööalaste probleem-ülesannete lahendamist, väitlemist, aga mõnikord ka loovamaid etteasteid.

Kuidas grupiintervjuu välja näeb

Pärast esimest ülesannet asendub närvipinge pigem meie-tundega oma "kaaskannatajate" suhtes ja üksteist täiendatakse ning toetatakse hea meelega. Selleks ajaks on ka selge, kes on tegelik konkurent ja kes niisama õnneotsija.

Samal ajal, kui sina ajusid ragistades püüad ennast ülesannetest läbi närida, jälgib tööandja huviga grupi dünaamikat. Kes võtab rohkem initsiatiivi ja särab teistest üle, kes väljendab ennast selgemini ja mõjub kompetentsemalt, kes tunneb kohmetust või käitub sootuks ebaadekvaatselt. Need on asjad, mis neljasilmavestlusel välja ei tuleks.

Kehakeel ja eneseväljendus luubi all

"Siin on teile erinevaid küsimusi, mis seotud peamiselt elufilosoofia ja karjääriplaanidega. Palun valige üks küsimus ja esitage see kellelegi siinviibijatest."

Pole just kuigi raske ülesanne, kuid seevastu väga informatiivne värbaja jaoks. See, millise küsimuse valid, annab juba väga palju infot ja räägib sinu väärtushinnangutest. See, kelle sa valid ja kuidas küsimust esitad, samuti. Ning mida teevad su käed ja näomiimika, ei vaja eraldi subtiitreid ennustamaks sinu võimalikku töökäitumist tulevikus.

"Mari, ütle palun, millisena kujutad oma elu ette viie aasta pärast". Mari kohmetub. "Ma ei tea, kas seda saabki küsida. Arvan, et paljuski sõltub see ikka juhusest. Mõne inimese elu on lihtsalt õnnelikum kui teistel."

Intervjueerija kirjutab vaatluslehele hariliku pliiatsiga märkuse: sotsiaalselt ebaküps, halb enesejuhtimise võime ja annab küsimisõiguse järgmisele.

"Mart, kes on sinu lemmiknäitleja?" Mart mõtleb ja pakub, et see võiks olla Jack Nicholson. "Ole palun hea ja räägi meile viis minutit sellest, milles sa maailma parim oled, ja tee seda nagu Jack Nicholson." Mardi esitlus on muhe ja vahetu ning ajab intervjuul osalejad naerma.

Intervjueerija märgib hinnangulehele, et Mardil on hea eneseväljendus, ta on ideederohke, julge stiiliga ega võta ennast eestlasele muidu omasel moel liiga tõsiselt.

Läbilöömiseks tuleb silma jääda

Ükskõik mida grupiintervjuul ka teha ei palutaks, on kandideerija kohuseks meelde jääda ja teistest eristuda. Mida rohkem on kokkukutsutuid, seda raskem see on. Tulemus on kindlam, kui võimalikult palju initsiatiivi endale haarata, olla mina ise, läheneda humoorikalt ja olla aus. Aus enda ja tööandja vastu. Kui värbamisprotsessi käigus selgub, et pakutav töökoht sobilik pole, siis pole mõtet vastupidist muljet jätta.

Rahulolematus saabuks veel enne katseaja lõppu ja pettumus oleks kahepoolne. Aus ka selles mõttes, et kui midagi ikka ei tea, siis ümbernurga keerutamine muudab olukorra vaid naeruväärseks.


Tööandjale:

›  alusta -jäämurdjaga-: las igaüks valib laualt ühe eseme või pildi ja tutvustab end selle abil (kuidas see temaga seostub);
›  palu osalejatel tuua välja kolm asja, milles nad on maailma parimad;
›  anna lahendamiseks probleemülesandeid, kus osalejatel tuleb konsensusele jõuda. Jälgi meeskonnatöö oskusi;
›  lase osalejatel anonüümselt hääletada enda seast sobilikum kandidaat (koos põhjendustega).

Kandideerijale:

›  ole aktiivne;
›  haara initsiatiiv;
›  kuula ja näita huvi;
›  ole aus;
›  käitu spontaanselt ja eristu;
›  jälgi oma kehakeelt;
›  ära üle paku;
›  õpi kogemusest.

Allikas: Eesti Päevaleht Online