Osalisest, lühendatud ja täistööajast – mida peab tööaega valides meeles pidama?
Millega peaksid arvestama kandideerides osalise tööajaga ametikohale? Mitu tundi päevas tohivad töötada alaealised? Kuidas korraldatakse tööaega? Need on olulised küsimused töökoha otsinguil. Kordame üle, millega tegu!
Kõige levinum ajavorm tööl käimiseks on täistööaeg – seaduses ettenähtud tundide arv päevas ja 7-päevases ajavahemikus, millest enamas ei või kokku leppida. Eestis tähendab see töötamist 8 tundi päevas ja 40 tundi ühe nädala jooksul. Küll aga tasub meeles pidada, et täistööaeg ei näita, kuidas tunnid peavad nädala peale jagunema.
Ametikohti on maailmas rohkem, kui keegi loetleda jaksab ja oskab. See tähendab, et tööiseloomude mitmekesisuse tõttu on tööaja korraldamine väga erinev. Niinimetatud kõige tavalisem tööaja korraldus tähendab töötamist kaheksa tundi päevas viis korda nädalas. Selline struktuur sobib peamiselt kontoritöötajatele, mitte aga näiteks kauplustes, päästeametis või meelelahutusasutustes töötavatele inimestele. Kui kõik töötaksid vaid nn traditsioonilistel tööaegadel, siis jääks õhtul toidukaubad ostmata, tulekahjud kustutamata ja uusimad kinohitid nägemata. See tähendab, et kasutusel peab olema ka teine tööaja korraldamise viis – summeerimine.
Summeeritud tööaja puhul jagatakse tööandja ja -otsija kahepoolsel kokkuleppel töötundide arv maksimaalselt 4-kuulisesse ajavahemikku. See tähendab nõustumist töötamisega ka näiteks õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Erinevalt nn tavalisest tööajast on summeeritud tööaja puhul vajalik koostada töögraafik ning jälgida, et kahe tööpäeva vahele jääks vähemalt 11 tundi puhkeaega ning 7-päevase ajavahemiku kohta minimaalselt 36 tundi puhkeaega.
Lühendatud täistööaeg on seaduses ettenähtud täistööajast lühem tööaeg, millest rohkemaks ei ole lubatud töötajaga kokku leppida. Sellises vormis töötavad alaealised ja haridustöötajad. 7- kuni 17-aastased noored võivad töötada 3–7 tundi päevas, haridustöötajad enamasti 35 tundi seitsme päeva jooksul. Sõltumata sellest, et töötatakse lühendatud tööajaga, on töötasu maksmise tingimused sarnased täistööajaga töötamisega.
Sarnaselt lühendatud tööajale tähendab ka osaline tööaeg täistööajast lühemat tööaega. Vahe seisneb töötasus. Nimelt sõltub osalise tööaja puhul tasu otseselt töötundidest. Olles saavutanud kokkuleppe, et töötaja võetakse tööle osalise tööajaga, lepitakse kokku töötundide arv päevas ja 7-päevases ajavahemikus. Osaline tööaeg ei pea olema tingimata poole lühem, vaid töötundide arv nädalas võib olla näiteks 10, 30 või 35 – sõltuvalt kokkulepitust.
Rohkem infot puhkeaja kohta leiad tööõiguse spetsialisti Niina Siitami raamatust „Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni”.
