Ood laiskusele
Aastal 1932 avaldas Briti filosoof, matemaatik ja sotsiaalne kriitik Bertrand Russell essee „Ode to Idleness” (eesti keeles „Ood laiskusele”), kus rõhutas, et mõtestatud vaba aeg ei ole laisklemine, vaid vajalik tingimus inimkonna loovuse, vaimse heaolu ja ühiskondliku arengu jaoks.
Russell nägi oma aja töökultuuris ohtu, et intensiivne ja piiritu tööaeg kurnab inimest vaimselt ja füüsiliselt, jättes teda ilma võimalusest arendada oma isiklikke huve ja loomingulisi külgi. Ta uskus, et kui inimestele võimaldataks rohkem vaba aega, oleks neil võimalik leida uusi ja paremaid viise, kuidas maailma parandada, ning nad oleksid õnnelikumad ja produktiivsemad.
Russelli seisukoht „Ood laiskusele“ oli oma ajastule eesrindlik, sest 20. sajandi esimesel poolel, eriti tööstusrevolutsioonijärgses ühiskonnas, hinnati pikka tööpäeva ja raske töö pühendumust kõrgelt. Russell uskus aga, et ühiskond suudab tõhusust ja rahulolu oluliselt suurendada, kui hakatakse rohkem hindama puhkamise tähtsust ja mõõdukat tööaega.
See teemapüstitus on aktuaalne ka täna, pea sada aastat hiljem, mil töö- ja eraelu tasakaalu ning läbipõlemise probleemid on endiselt ja päriselt olulised.
Iga teine töötaja teeb ületunde
CVKeskus.ee uuring näitab, et 51% töötajatest teevad ületunde. Pea 4500 töötajat hõlmanud töökoormust ja -aega kaardistavast uuringust selgus, et veidi enam kui pooled (53%) on ületundide eest saanud rahalist hüvitist, kuid 47% on teinud lisatööd tasuta.
Nooremad töötajad on julgemad ületundide eest tasu küsima – 73% alla 21-aastastest töötajatest on saanud ületundide eest lisatasu, mis võib tuleneda tehtava töö iseloomust ja tunnipõhisest tasustamisest. „Tasuta“ on ületunnitööd teinud aga kõige rohkem juhid, kellest vaid neljandik tõi välja, et neile on lisatöö tegemise eest makstud rahalist hüvitist. Seega näib, et juhtide töösse on ületunnid juba sisse arvestatud.
Ületunde teevad enim turundajad (61%), ehitajad (60%) ja tervishoiusektori töötajad (58%). Kõige vähem esineb ületunde assisteerivatel ametikohtadel (41%) ja klienditeeninduses (43%).
Töötundide järgimine ei vähenda pühendumust
Tööpäeva teadlik lõpetamine ning töö ja puhkuse tasakaalu säilitamine ei ole märk vähesest pühendumisest, vaid pikaajalise tulemuslikkuse ja rahulolu alus. Tööandjad peaksid toetama töötajate puhkamisvajadust ja õiglast ületundide tasustamist.
Pikas perspektiivis mõjutab tasustamata ületöö negatiivselt töötajate vaimset ja füüsilist tervist, samuti motivatsiooni ja pühendumust. See avaldab negatiivset mõju ettevõtete efektiivsusele ja tulemustele, sest väsinud ja kurnatud töötajad ei suuda pakkuda sama kvaliteeti.
Ületreenitud sportlased
CVKeskus.ee küsitlus toob esile, et 80% töötajatest on kogenud läbipõlemise märke, kas enda või oma kolleegide seas. Kui töötajate koormust ei tasakaalustata puhkusega, kannatab pikas perspektiivis nii töötaja tervis kui ka ettevõtte efektiivsus. Probleemi ennetamine on alati vähem kulukas kui tegelemine läbipõlemise tagajärgedega.
Nii nagu ületreenitud sportlane kaotab tulemusi kvaliteedis, ei suuda ka ületöötanud töötaja pakkuda ettevõttele pikas perspektiivis head tulemust. Inimese keha peab intensiivsele koormusele vastu 1–1,5 aastat, kuid seejärel hakkab nõrgenema ja ilmutama kurnatuse märke.
Taoline lähenemine kehtib ka vaimse töö puhul: regulaarsed puhkepausid ja töö- ja eraelu tasakaalu hoidmine on võtmetähtsusega, et püsida produktiivsena. Uuringud näitavad, et ilma pauside ja taastumiseta kurnab pidev koormus kognitiivset võimekust, mis viib stressi, ärevuse ja isegi depressioonini. Vaimne töö nõuab ajuressursside pidevat koormamist, kuid aju vajab regulaarset puhkeaega, et säilitada mälu, loomingulisus ja keskendumisvõime. Teadlik tööpäeva planeerimine ja pauside võtmine ei näita mitte vähest pühendumust, vaid loob tugeva aluse pikaajalisele tulemuslikkusele ja rahulolule – töötaja, kes suudab puhata ja end taastada, suudab anda oma panuse nii, et läbipõlemise ja vaimse kurnatuse oht on väiksem.
Treenerid rõhutavad, et intensiivse trenni tegemine pärast rasket päeva ei pruugi alati stressi leevendada, vaid võib närvisüsteemi veelgi koormata. Sarnaselt tuleks tööelus vältida liigset tööpäeva pikendamist, sest pidev koormus ilma piisava taastumiseta võib viia kiire läbipõlemiseni ja pikaajaliste terviseprobleemideni.
