Ajateenistuses omandatud oskuste mõju Sinu karjäärile
Ajateenistuses omandatakse terve hulk oskusi ja kogemusi, mis kanduvad üle ka tööturule. Tööandjad näevad seda kui väärtuslikku koolitusprogrammi, mis koolitab tugevate meeskonnatöö-, distsipliini- ja vastutusvõimega juhte. Viimast näitavad ka palgauuringud – ajateenistuse läbinutel on keskmiselt kõrgem sissetulek võrreldes mitteläbinutega. Näiteks teenivad 30-aastased ajateenistuse kogemusega mehed aastas 912 eurot rohkem kui samavanused ajateenistuseta mehed.
Millised oskusi välja tuua ja kuidas?
Meeskonnatööoskus
Kaitseväe ülesehitus on oma struktuurilt meeskondade keskne ning seal õpitakse koos töötama juba esimesest päevast. Teenistuse lõpuks on välja kujunenud tõhus meeskond, kus arendatakse edukat meeskonnatööd, sh ühise eesmärgi nimel töötamine, vastutus, usaldus, toetamine ja selge suhtlus. Ajateenistuse läbinud reservväelane siseneb tööturule, omades kogemust erineva suurusega meeskondades töötamisel ja teadmisi, kuidas tagada meeskonna tõhus toimimine.
Motivatsioonikirjas võib näiteks ajateenistuses vilutud meeskonnatööoskust välja tuua järgmiselt: „Ajateenistuses omandasin väga hea meeskonnatöö oskuse, täites erinevaid tava- ja lahingülesandeid koos enda 10-liikmelise meeskonnaga ning seda tihti erakordselt stressirohketes olukordades“.
Kohanemisvõime
Ajateenistusse astumine on oma olemuselt väga suur keskkonnavahetus tsiviilelust, kus on oluliselt rangem kord, reeglistik ja kultuur. Muutus on võrreldav välismaale kolimisega, kus tuleb kiiresti kohaneda uue elukeskkonnaga. Ajateenijaid õpetatakse kohanema erinevate olukordadega, eriti stressirohketes olukordades, kasutades erinevaid praktilisi tehnikaid. Näiteks "vaatle, orienteeri, otsusta, tegutse" (VOOT) tsükkel, mis mitte ainult ei aita kiiresti teadlikke otsuseid langetada, vaid on laialdaselt kasutusel ka ärimaailmas.
Motivatsioonikirjas võib kohanemisvõimet välja tuua näiteks järgmiselt: „Ajateenistuses omandasin väga hea kohanemisvõime läbi erinevate ülesannete täitmise muutuvas keskkonnas, mis tihtipeale nõudis väga kiiret, aga kaalutatud otsustamist“.
Juhtimine
Ajateenistust võib vaadelda kui 8–11 kuu pikkust praktilist juhtimiskoolitust. Näiteks lõpetavad enamik 11-kuulise väljaõppega ajateenijad nooremallohvitseri kursuse, mis hõlmab spetsiifilist teoreetilist juhtimiskoolitust ja järgneb ligi poolaastasele juhtimispraktikale. Selle käigus peavad noored juhid juhtima 10–30 liikmelist üksust erinevates tingimustes ja keerukate taktikaliste harjutuste käigus, mis on sageli tervele meeskonnale väljakutsuvad.
Sarnaselt erasektorile, kus kõik meeskonnad ja osakonnad peavad ettevõtte eesmärkide nimel töötama, peab iga ajateenistuse juht täitma endale antud ülesanded 100% täpsusega. Kehv juhtimine madalamal tasemel võib ohustada kõrgema taseme plaane, sarnaselt ettevõtluses. Seega lahkub igal aastal ajateenistusest sadu kõrgelt juhtimisvõimekaid inimesi, kes on omandanud nii teoreetilise juhtimiskoolituse kui ka praktilise kogemuse kõige raskemates tingimustes.
Motivatsioonikirjas võib juhtimisoskust välja tuua näiteks järgmiselt: „Ajateenistuses omandasin väga hea juhtimisoskuse läbi teoreetilise õppe ja poole aastase praktika. 10-liikmelise meeskonna juhina vastutasin enda meeskonnale seatud eesmärkide täitmise eest ning täitsin erinevaid juhtimisülesandeid nagu näiteks lahingute planeerimine ja läbiviimine.
Stressitaluvus
Ajateenistuse vältel asetakse sõdurit pidevalt stressirohketesse olukordadesse nagu talvised metsalaagrid või pingelised linnalahingud. Magamatuse, krõbedate külmakraadide ja ebamugavuse keskel viibides areneb ajateenijal välja oskus stressirohkes olukorras automaatselt toimida – stressist ja pingest saab võimestaja, mitte takistus. Needsamad stressirohked olukorrad ajateenistuses kasvatavad reservväelase võimet säilitada emotsionaalset stabiilsust ja kriitilist meelt. Selle tulemusel on tööturule jõudnud reservväelane võimekam tulema toime nii enda kui ka kaassõduritest kolleegide stressi ja emotsioonidega.
Motivatsioonikirjas võib stressitaluvust välja tuua näiteks järgmiselt: „Ajateenistusest saadud väljaõppe käigus kasvas minu võimekus tulla edukalt toime stressirohkete olukordadega. Selle tulemusel suudan säilitada väljakutsete keskel enesekontrolli ning olen võimeline tegema kiireid ja läbimõeldud otsuseid isegi kõige keerulisemates olukordades.“
CVKeskus.ee Värbamisagentuuri ja Kaitseministeeriumi Kaitsetahte arendamise osakonna koostöö eesmärgiks on tõsta ajateenistuses omandatud kogemuste ja oskuste väärtust tööturul ning aidata kasvatada ajateenustujate enesekindlust tööturule sisenemiseks.
Ajateenistus pakub huvi ning soovid eelnevalt mainitud oskusi omandada? Loe ajateenistuse ning ajateenistusse astumise kohta rohkem siit.
