63% töötajatest teevad ületunde
Viimastel aastatel on suurenenud ületundide tegemise trend ja seda erinevates töövaldkondades. Ületundide tegemine on kasulik rahakotile, kuid pidev ületöötamine võib pikemas perspektiivis olla väga kahjulik tervisele.
Küsisime juunikuus oma kasutajatelt, kas nad teevad ületunde ning kas need ka tasustatakse. Selgus, et 63% küsitluses osalenutest teevad ületunde, 22% teevad neid harva ning ületunde ei tee kõigest 15% töötajatest.
Allikas: CV Keskus, www.cvkeskus.ee
Pidev ületöötamine kahjustab oluliselt töötaja tervist ilma, et ta ise seda märkaks, kuni üks hetk on vaja minna haiglaravile. On tõestatud, et töötades rohkem kui 8 tundi päevas, tõstab see südamehaigustesse haigestumise tõenäosust 80%. Tihti ei peeta väsimust piisavaks märguandeks, et võiks oma tööülesanded üle vaadata ja töökoormust vähendada. Samuti töö, mida ületöötanud töötaja teeb, ei ole nii efektiivne ja produktiivne.
Soovisime samuti teada, kas töötajad, kes ületunde teevad, saavad selle eest ka töötasu ning selgus, et kõigest 38% töötajatest saab tasustatud ületundide eest ning 62% ei saa. Töölepingu seaduse kohaselt peaks tööandja hüvitama ületunnitöö vaba ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas ning ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.
Kui töötaja teeb ületunde kokkuleppel tööandjaga ja mõlemad pooled on seda kirjalikult tõendanud, pole hiljem vaidlusteks põhjust. Kindlasti tuleks aga eelnev kokkulepe sõlmida.
Allikas: CV Keskus, www.cvkeskus.ee
Tõsiasi on, et paljud töötajad soovivad oma ületundide arvu vähendada – eriti soovivad seda töötajad, kes ületundide eest lisatasu ei saa. Samas tahetakse olla oma tööandjale lojaalne ja produktiivne ja seega ei jää muud üle, kui ületunnid ära teha. Teisalt leidub alati töötajaid, kes meeleldi teenivad ületunde tehes lisaraha. Kuid inimvõimetel on siiski piirid ja tuleb jätta piisavalt aega tööst puhkamiseks. Tervise seisukohalt ei ole ületundide tagajärjed pikemas perspektiivis töötajale meeldivad.
Siinkohal on võimalus tööandjal sekkuda ja jälgida, et tema töötajaid ei ohustaks „läbipõlemine“. Selle asemel, et paluda oma töötajatel teha ületunde, peaksid tööandjad leidma võimalusi töö optimaalseks jaotamiseks. Lisaks tuleb nii ennnast kui ka oma töötajaid rohkem teadvustada ületöötamise riskidest.
Küsitluses osales 1041 inimest üle Eesti.
