Kuidas aidata noored tööle?
Töökogemusteta ja tööturu nõudlusele mittevastava haridusega noorel võib olla esimese töökoha haaramine vägagi keeruline. Mida saab lapsevanem teha, et aidata noorel tööturule siseneda?
Julgusta noort erinevaid alasid proovima
Ajad, mil värsked kutse- või ülikoolilõpetajad suundusid – uhiuued diplomid käes – väljavalitud ametikohale tööle ja jäid sellesse valdkonda või lausa samale ametikohale töötama aastateks, kui mitte terveks eluks, on möödas. Järjest enam räägitakse elukestvast õppest ja mitmest karjääriteest. Õigusega! Ajal, mil eluiga üha pikeneb ja pensionipõlv aina kaugemale tulevikku lükkub, võetakse iga päev vastu otsuseid teha kannapööre oma senises tööelus ja asutakse täiesti uues valdkonnas õppima või töötama. Oluline on noori julgustada sama tegema – katsetama ja proovima. Vahel tasub anda endale võimalusi, mis esimesel hetkel ei pruugi tunduda 100% „See Õige“, sest kui paljud inimesed saavad tegelikult oma tööaastate lõpuski öelda, et tegid just seda tööd, mis on nende kutsumuseks?
Erinevate valdkondade proovimiseks on mitmeid võimalusi – miks mitte julgustada noort osalema kogukondlikes tegevustes, kandideerima vabatahtlikuks Eestisse või hoopis välismaale? Väärt kogemused ja teadmised ei tule ainult palgatööst või praktilisest eriharidusest.
Julgusta, kuid ära langeta otsuseid noore asemel
Oluline on tõsta noorte eneseusku, et nad julgeksid ja tahaksid võtta vastu otsuseid, mis puudutavad nende elu. On tähtis, et noored haaraksid lõpuks ise initsiatiivi, leidmaks oma kutsumus ja suund elus. Tutvuste kaudu saadud töökohad sõprade-sugulaste juures võivad küll aidata kaasa noortel oma kutsumust leida, ent soov ja tahtmine katsetada ja proovida peaks siiski tulema noorelt endalt.
Räägi asjadest nii, nagu need on
Palju on räägitud noortest, kes ei ole nõus tööle minema, kui nende pangakontole ilmuv igakuine summa saaks olema ainult kolmekohaline. Vaadates tänaseid üürikorterite peadpööritavaid hindu, võib sellest isegi aru saada. Sellegipoolest on oluline, et noored mõistaksid, et palgatõus on üldiselt seotud siiski töökogemuste lisandumise ja uute oskuste omandamise, mitte vaid suure soovi ja tahtmisega. Ei ole tavapärane otse koolipingist lahkununa saada kohe tippspetsialistiks või ettevõtte juhiks.
Miks mitte rääkida noorele oma karjääriteest, esimestest töökohtadest ja omandatud kogemustest? Loomulikult usub iga lapsevanem, et just tema laps on see kõige targem, tublim ja edukam – ja miks mitte, potentsiaal on kõigil ju olemas. Sellegipoolest tasub noortesse süstida parajas koguses reaalsustaju ja arusaamist, et rahulolu, edukuse ja hea äraelamise jaoks tuleb ka pingutada ja võtta vastu olulisi otsuseid – näiteks, mida õppima minna ja kuhu kandideerida tööle.
Harjutamine teeb meistriks, ka töövestlustel
Aeg, mil kandideeriti vaid ühele töökohale korraga, on samuti möödas. Tööpakkumistele kandideerimine on tänu nutiajastule muutunud mugavamaks kui kunagi varem ja töövõtjad on antud trendiga ka kiirelt kaasa läinud. Mitmetele töökohtadele korraga kandideerimine suurendab kogemusi töövestlustel, mis on noorele hädavajalikud, ja ka tõenäosust pääseda lõppvoorudesse.
Aeg-ajalt oleme noortelt kuulnud, et eitava vastuse saades on neil raske uuesti proovida. Seepärast tasub noortele sisendada enesekindlust ja teadmist, et harjutamine teebki meistriks.
Mõned noored vajavad rohkem abi ja tähelepanu, teised vähem. Aidakem neid oma nõuannete, eriti aga toetuse ja ärakuulamisega, mis lihtsustab nende sisenemist tööturule ja oma kutsumuse leidmist.