Tervishoiutöötajad soovivad teenida vähemalt 2500 eurot kätte

Tervishoiusektor on olnud aastaid pideva surve all. Kuigi meditsiinitöötajad on eluliselt tähtsad, seisavad tööandjad silmitsi keerulise väljakutsega – leida ja hoida kvalifitseeritud spetsialiste. CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu uuring toob esile, millised ametikohad on hetkel tervishoiusektoris kõige nõutumad ja kuidas tunnevad meditsiinitöötajad end tööturul.

Kõige nõutumad ametikohad tervishoiusektoris

Tervishoiusektoris on kõige suurem tööjõuvajadus spetsialistide järele, kelle roll on otseselt seotud patsientide ravi ja taastumisega. Statistika näitab, et tööandjad otsivad enim logopeede, õdesid ja psühholooge.

Üha rohkem lapsi vajab kõneravi, kuid logopeede napib, mistõttu venivad ooteajad sageli mitme kuuni. Uuringud näitavad, et ligikaudu 9% lastest esineb kõnehäireid, mis vajavad spetsialisti hinnangut ja sekkumist. Paraku saab vajaliku logopeedilise abi vaid umbes pooled abivajajatest ning ka nende puhul ei pruugi teenuse maht olla piisav. Seetõttu peavad paljud vanemad pöörduma eralogopeedide poole, kuid ka seal võib ooteaeg ulatuda mitme kuuni.

Õdede töökoormus ja vastutus on samuti väga suur, kuid kahjuks ei kajastu see alati palganumbris. “Paljud õed otsivad paremaid töötingimusi ja võimalusi, mis pakuksid suuremat tasakaalu töö- ja eraelu vahel,” tõdeb Tallinna Haigla Arenduse nõukogu liige Maria Terras.

Psühholoogide järele on samuti suur nõudlus. Kuna Eestis koolitatakse psühholooge vähem, kui tegelikult vaja oleks, otsivad nii tervishoiuasutused kui ka erasektor pidevalt spetsialiste juurde. Samas on psühholoogide koolitussüsteem jäik ja kulukas, mis takistab uute spetsialistide lisandumist. “Eestis on kliiniliste psühholoogide puudus tõsine probleem – spetsialisti vastuvõtule pääsemise järjekorrad on märgatavalt pikemad kui lähiriikides. Lisaks on väljaõpe keeruline ja palgad ei ole motiveerivad: kutseaasta tudengid teenivad vaid 1500 eurot kuus, töötades sisuliselt kuus päeva nädalas,” selgitab Maria Terras.

Tervishoiutöötajad soovivad teenida vähemalt 2500 eurot kätte

CVKeskus.ee andmetel soovivad tervishoiutöötajad teenida vähemalt 2500 eurot/neto. Kuigi tervishoiutöötajate keskmine palk suurenes 2024. aastal kõikides suuremates ametigruppides, jääb paljudes asutustes tegelik tasu 2500 eurost märgatavalt madalamaks. 

Viimased kättesaadavad andmed pärinevad 2024. aasta märtsist, mil arstide mediaankuupalk koos lisatasudega oli 4557 eurot, õdedel ja ämmaemandatel 2409 eurot ning hooldajatel 1598 eurot. See on üks põhjus, miks osa spetsialiste kaalub töökoha vahetust või isegi välismaale siirdumist.

Tervishoiutöötajate enesekindlus tööturul

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri uuringust selgub, et 47% tervishoiutöötajatest tunnevad end uue töökoha leidmisel enesekindlalt, samas kui 20% tunnevad end ebakindlalt. 23% vastanutest on selles osas kõhkleval seisukohal ja 10% ei oska oma positsiooni hinnata.

9% tervishoiutöötajatest otsib aktiivselt uut töökohta

Kuigi vaid 9% tervishoiutöötajatest otsib aktiivselt uut töökohta, on märkimisväärne osa siiski avatud uutele võimalustele. Tervelt 34% spetsialistidest on huvitatud uutest tööpakkumistest ja kaaluksid vahetust, kui neile tehakse sobiv pakkumine.

Veel jälgib 31% meditsiinitöötajatest küll töökuulutusi ja hoiab tööturul toimuval silma peal, kuid ei astu aktiivseid samme töökoha vahetamiseks. Samuti on olemas töötajate grupp, kes ei ole üldse töökoha vahetamisest huvitatud – 26% tervishoiusektori töötajatest ei otsi tööd ega pööra tähelepanu ka uutele tööpakkumistele. See tähendab, et hoolimata sektori pingetest ja väljakutsetest on suur osa töötajatest oma praeguse töökohaga rahul või ei näe hetkel võimalust muutusteks.

„Meditsiinitöötajad ei vaheta töökohti niisama – ametis on stabiilsus suur, aga mitte rahulolu. Ainult 9% otsib aktiivselt tööd, kuid enam kui kaks kolmandikku vaatab siiski ringi. See tähendab, et nad on väsinud, kuid mitte lootusetud – nad ootavad paremaid tingimusi, mitte ei jookse esimesele ettejuhtuvale kohale,“ kommenteerib Järveotsa Perearstikeskuse üks omanikke, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse ja PERHi nõukogu liige Diana Ingerainen.

Tervishoiutöötajatel pole aega ega jõudu CV-sid saata

Meditsiinitöötajate nappus ja kõrged ootused sunnivad tööandjaid värbamismeetodeid kohandama. Passiivsetele tööotsijatele ligipääsemine nõuab teistsugust lähenemist kui traditsiooniline töökuulutuste avaldamine.

„Tervishoiutöötajatel pole aega ega jõudu CV-sid saata – kui nad tööd vahetavad, siis ainult parema pakkumise peale. Kui tööandja tahab häid õdesid ja arste värvata, peab ta ise olema aktiivne, sest meditsiinitöötaja ei käi ise niivõrd palju töökuulutusi sirvimas, head tööpakkumised jõuavad nendeni ise,“ tõdeb CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler.

Viimaste aastate arengud näitavad, et tervishoiutöötajate rahulolu ei ole üksnes palganumbriga seotud. Peamisteks väljakutseteks on töötingimused, töö- ja eraelu tasakaal ning võimalused professionaalseks arenguks.

“Kui tööandjad tahavad leida ja hoida parimaid spetsialiste, peavad nad keskenduma terviklikule töökeskkonna parandamisele, pakkuma paindlikumaid lahendusi ning tagama, et töötajad tunneksid end väärtustatuna,” lisab Adler.

Kas otsid tööd tervishoiusektoris?

Kui oled tervishoiutöötaja ja otsid uut võimalust, vaata värskeid tööpakkumisi CVKeskus.ee tööportaalist ning leia endale sobiv ametikoht juba täna!