34% haridussektori töötajatest on avatud tööpakkumistele
CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri läbi viidud uuring näitab, et vaid 5% haridussektori töötajatest otsib aktiivselt tööd, samas kui 34% on avatud tööpakkumistele. Tänast tööturgu mõjutab ka kindlasti eestikeelsele õppele üleminek, mis toob kaasa vajaduse uute kvalifitseeritud õpetajate järele. Samas on töötajate valmisolek uut tööd otsida erinev ning mitte kõik haridusvaldkonnas tegutsejad ei ole aktiivselt töövahetusest huvitatud.
31% jälgib küll tööpakkumisi, kuid ei otsi aktiivselt
CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri läbi viidud uuring näitab, et vaid 5% haridussektori töötajatest otsib aktiivselt tööd, samas kui 34% on avatud tööpakkumistele. 31% jälgib küll tööpakkumisi, kuid ei otsi aktiivselt, ning 30% ei otsi üldse uut töökohta.
Eestikeelsele õppele üleminek suurendab tööjõuvajadust veelgi
Haridusminister Kristina Kallase nõuniku Daniel Kõivu sõnul on nõudlus teatud erialade spetsialistide järele väga suur ning kõrged kvalifikatsiooninõuded raskendavad sobivate kandidaatide leidmist. “Tänane tööturg vajab paindlikkust, kuid ranged nõuded võivad jätta paljud potentsiaalsed spetsialistid ukse taha,” märkis Kõiv.
Haridussektoris on suurim puudus eriala spetsialistidest. Hetkel on enim nõutud ametiteks logopeedi, lasteaiaõpetajate ja eripedagoogide positsioonid. Edetabelisse jõudsid ka klassiõpetaja, inglise keele, muusika ja matemaatika õpetajad, õpetaja abid, eesti keele ja kirjanduse ning saksa keele õpetajate ametikohad.
Lisaks toob Kõiv esile, et eestikeelsele õppele üleminek suurendab tööjõuvajadust veelgi, kuna uued lasteaiad ja koolid peavad tagama eestikeelse õppe, mis tähendab suuremat nõudlust kvalifitseeritud õpetajate järele. “Oluline on, et meil oleks piisavalt spetsialiste, kes suudaksid toetada nii õpetajaid kui ka õpilasi üleminekuperioodil, tagades sujuva ja kvaliteetse õppeprotsessi,” rõhutas Kõiv. Eestikeelsele ülemineku protsess jätkub järk-järgult, eesmärgiga viia põhikoolid täielikult üle eestikeelsele õppele 2029/2030. õppeaasta alguseks.
Töötajate enesekindlus ja palgasoov
Kui rääkida enesekindlusest töökoha leidmisel, siis 45% haridustöötajatest tunneb end kindlalt läbirääkimistel ja uue töökoha otsingul. Samas 23% tunneb end ebakindlalt ning 24% ei oska kindlat seisukohta võtta.
Palk on siinkohal aga kõige aktuaalsem teema. Haridusvaldkonna töötajad soovivad teenida keskmiselt 2200 eurot kuus, samal ajal kui palgasurveindeks on 32%. Võrdluseks - kevadel 2022 oli keskmine palgasoov 1700 eurot ja indeks 31%. 2022. aastal oli ka hüppeline tõus, kui indeks tõusis 41%-ni ning palgasoov 2000 euroni.
“Õpetajad ei vaja ainult motivatsiooni, vaid ka väärilist tasu ja toetavaid töötingimusi. Kui seda ei suudeta tagada, on oht, et kvalifitseeritud spetsialistid lahkuvad sektorist ning koolides tekib veelgi suurem õpetajate puudus,” rõhutas haridusministri nõunik Daniel Kõiv.
Kas otsid tööd haridussektoris?
Kui oled haridustöötaja ja otsid uut võimalust, vaata värskeid tööpakkumisi CVKeskus.ee tööportaalist ning leia endale sobiv ametikoht juba täna!
