Hea kandidaadi välimääraja
Kas tuleb tuttav ette – laitmatu CV-ga inimene tuleb töövestlusele, kuid tulemuseks on paras pettumus? On igati normaalne, et iga tööotsija, oma oskustest ja kompetentsidest hoolimata, ei sobigi igale ametikohale. Kuidas aga saada võimalikult varakult aru, kas kandideerimisavalduse saatnud tööotsija võiks just teie meeskonda sobida?
Kui kriteeriumid erialase väljaõppe, varasema töökogemuse, juhtimisoskuse või võõrkeelte valdamise osas on täidetud ja valikulaualt vaatab vastu endiselt väga palju potentsiaalseid kandidaate, läheb valimine kindlasti keeruliseks. Millest võiks sellisel juhul kandidaatide valikul lähtuda?
Kui kriteeriumid erialase väljaõppe, varasema töökogemuse, juhtimisoskuse või võõrkeelte valdamise osas on täidetud ja valikulaualt vaatab vastu endiselt väga palju potentsiaalseid kandidaate, läheb valimine kindlasti keeruliseks. Millest võiks sellisel juhul kandidaatide valikul lähtuda?
Hea esmamulje
Meeldiva esmamulje loomiseks ei pea tingimata silmast-silma kohtuma – see saab alguse juba korrektsete kandideerimisdokumentide edastamisest ja esimesest telefonisuhtlusest. Mõtle, kas kandidaat jättis Sulle kohe alguses hea mulje? Kõlas tema hääl telefonis sõbralikult? Isegi kui Sa ei ole otsimas inimest klienditoe osakonda või klienditeenindajat leti taha, on oluline üldine positiivne hoiak.
Täpsus
Kas kandidaat saatis kirjavigadest kubiseva CV või selgub teda vestlusele kutsudes, et ta on mõne päeva möödudes juba täiesti unustanud, mis ettevõttesse ta kandideeris? Heal kandidaadil ei lähe nii kergelt meelest, kuhu ta on oma CV saatnud, isegi, kui ettevõtteid on mitu. Samuti ei ole ta oma kandideerimisdokumentidega hooletu ega saada oma sooviavaldust sootuks pärast lõpukuupäeva teele.
Tulemustele orienteeritus
Isegi kui tegu pole töötulemustest sõltuva ametikohaga (nagu näiteks müügijuhi puhul), on siiski oluline saada aru, kas inimene tõepoolest soovib saavutada tulemusi või on töö tema jaoks lihtsalt igapäevane kohustus. Tulemustele orienteeritus ei tähenda tingimata seda, et inimene peaks avaldama soovi teha pidevalt ületunde või rabeleda mitmel rindel, vaid pigem on oluline suhtumine, et töö saaks kokkuvõttes ikkagi õigeaegselt tehtud.
Sihikindlus ja põhjalikkus
Kas kandidaat edastas motivatsioonikirja ja tõi välja juba ka valupunktid, millega tahaks töökohale asudes tegelema hakata? Või on tegemist järjekordse e-kirjaga, kus ettevõtte nimi ja adressaat on muutmata jäänud? Hea kandidaadi tunneb ära sellest, kui põhjalik on ta kandideerimisdokumentide saatmisel. Lisaks tuleb see muidugi välja ka esimeses vestlusvoorus – mõtle, kas kandidaat oli teinud eeltööd ja teadis üht-teist ettevõtte kohta või oli pigem töövestlust tehes tunne, nagu uuendaksid ettevõtte kodulehekülge – muudkui kirjeldades ja tutvustades, millega ettevõte üldse tegeleb?
Vahetu suhtlemine ja siirus
Töövestlused on paratamatult võrreldes igapäevaeluga stressirohkemad ja mõningane kramplikkus täiesti mõistetav. Kui aga kandidaat esimeses vestlusvoorus täiesti „kokku jookseb“ ega suuda ka mõne leebe nalja peale kramplikkuserüüd kõrvale heita, tasub mõelda, kas sellise iseloomuga inimene ikka sobib teie meeskonda.
Meeldiva esmamulje loomiseks ei pea tingimata silmast-silma kohtuma – see saab alguse juba korrektsete kandideerimisdokumentide edastamisest ja esimesest telefonisuhtlusest. Mõtle, kas kandidaat jättis Sulle kohe alguses hea mulje? Kõlas tema hääl telefonis sõbralikult? Isegi kui Sa ei ole otsimas inimest klienditoe osakonda või klienditeenindajat leti taha, on oluline üldine positiivne hoiak.
Täpsus
Kas kandidaat saatis kirjavigadest kubiseva CV või selgub teda vestlusele kutsudes, et ta on mõne päeva möödudes juba täiesti unustanud, mis ettevõttesse ta kandideeris? Heal kandidaadil ei lähe nii kergelt meelest, kuhu ta on oma CV saatnud, isegi, kui ettevõtteid on mitu. Samuti ei ole ta oma kandideerimisdokumentidega hooletu ega saada oma sooviavaldust sootuks pärast lõpukuupäeva teele.
Tulemustele orienteeritus
Isegi kui tegu pole töötulemustest sõltuva ametikohaga (nagu näiteks müügijuhi puhul), on siiski oluline saada aru, kas inimene tõepoolest soovib saavutada tulemusi või on töö tema jaoks lihtsalt igapäevane kohustus. Tulemustele orienteeritus ei tähenda tingimata seda, et inimene peaks avaldama soovi teha pidevalt ületunde või rabeleda mitmel rindel, vaid pigem on oluline suhtumine, et töö saaks kokkuvõttes ikkagi õigeaegselt tehtud.
Sihikindlus ja põhjalikkus
Kas kandidaat edastas motivatsioonikirja ja tõi välja juba ka valupunktid, millega tahaks töökohale asudes tegelema hakata? Või on tegemist järjekordse e-kirjaga, kus ettevõtte nimi ja adressaat on muutmata jäänud? Hea kandidaadi tunneb ära sellest, kui põhjalik on ta kandideerimisdokumentide saatmisel. Lisaks tuleb see muidugi välja ka esimeses vestlusvoorus – mõtle, kas kandidaat oli teinud eeltööd ja teadis üht-teist ettevõtte kohta või oli pigem töövestlust tehes tunne, nagu uuendaksid ettevõtte kodulehekülge – muudkui kirjeldades ja tutvustades, millega ettevõte üldse tegeleb?
Vahetu suhtlemine ja siirus
Töövestlused on paratamatult võrreldes igapäevaeluga stressirohkemad ja mõningane kramplikkus täiesti mõistetav. Kui aga kandidaat esimeses vestlusvoorus täiesti „kokku jookseb“ ega suuda ka mõne leebe nalja peale kramplikkuserüüd kõrvale heita, tasub mõelda, kas sellise iseloomuga inimene ikka sobib teie meeskonda.
