Eesti tööandjate eelistatuimad personaliotsingu kanalid 2019
Viimasel kahel aastal on Eesti tööturul valitsenud sisuliselt täistööhõive. Kuna lisatööjõudu piisavalt juurde ei tule, kuid värbamisvajadused kasvavad, on konkurents töötajate nimel jõudnud haripunkti. Tööturul valitsevate trendide tõttu on personaliotsingu kanali valik muutunud tööandjatele olulisemaks kui kunagi varem. Missuguste personaliotsingu kanalite kaudu siis Eesti tööandjad endale töötajaid leiavad?
Statistikaameti värsked andmed näitavad, et tööga hõivatuid oli II kvartalis umbes 667 700 ning töötuid 35 700. Tööjõus osalemise määr, mis näitab tööturul aktiivsete inimeste osatähtsust 15–74-aastases rahvastikus, oli 2019. aasta II kvartalis tervelt 71,7%. Tööhõive määr ehk tööga hõivatute osatähtsus samas vanuserühmas oli aga 68,1% ja töötuse määr 5,1%.
Tööjõuvajaduse kasvu prognoosis aga käesoleval aastal 29% tööandjatest, selgus aasta alguses Palgainfo Agentuuri organisatsioonide värbamispraktikate küsitlusest. Lisaks tõi tervelt 65% tööandjatest välja, et neil on ettevõttes täitmata ametikohti ja suurim värbamisvajadus tuleneb asendamisest ehk olemasolevad töötajad liiguvad uutele töökohtadele.
Tööjõus osalemise määr on tööjõu (tööga hõivatute ja töötute summa) osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus. Hinnangud põhinevad Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel.
Millised on Eesti tööandjate eelistatuimad personaliotsingu ja värbamiskanalid?
Uusi töötajaid värbas esimeses kvartalis Maksu- ja Tolliameti andmetel 22 790 ettevõtet, mis on aasta võrdluses jäänud samasse suurusjärku. Ootuspäraselt on tööturul värbamisel aktiivsemad suuremad ettevõtted – vähema kui 10 inimesega tööandjatest värbas töötajaid 17% ettevõtetest, enam kui 250 töötajaga ettevõtetest 100% ja 50–249 töötajaga 95%.
Palgainfo Agentuuri märtsikuus korraldatud ja 598 organisatsiooni esindajat kaasanud küsitlusest selgus, et Eesti tööandjad kasutavad personaliotsingutel enim Eesti suurimat tööportaali CVKeskus.ee – võrreldes teiste värbamiskanalitega, märkis tervelt kaks korda rohkem tööandjaid esimeseks personaliotsingu kanaliks just CV Keskuse tööportaali.
Teisele kohale paigutasid tööandjad oma tutvusvõrgustiku, lisaks jäid võrdset positsiooni jagama Töötukassa ja erinevad sotsiaalmeedia kanalid. Mõned tööandjad kasutasid veel ka otsepakkumisi, paigutasid tööpakkumisi ettevõtte kodulehele, korraldasid organisatsioonisiseseid konkursse, avaldasid tööpakkumisi ajalehtedes või kasutasid värbamisel personaliotsingu firmade abi. Ka Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee kõrvale on loodud eraldi värbamisekspertide meeskond, kes aitavad Eesti tööandjaid personaliotsingutega ja viivad aastas läbi ligikaudu 2000 tööintervjuud.
Tööpakkumiste arv suuremates tööportaalides
Eesti tööandjate eelistusi peegeldab ka avaldatud tööpakkumiste arv. Nimelt Eesti suurimas tööportaalis CVKeskus.ee avaldati 2019. aasta esimesel poolaastal kaks korda rohkem tööpakkumisi kui lähimas konkureerivas tööportaalis. Lisaks on tööportaalide vahel tööpakkumiste osas kattuvus ehk suurem osa väiksemates tööportaalides avaldatud tööpakkumistest on leitavad ka CVKeskus.ee lehelt.
Avaldatud tööpakkumiste info pärineb tööportaalide kodulehtedelt.
Mis valdkondades otsitakse enim tööjõudu?
Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmetel jagunevad tervelt kaks kolmandikku tööle võetutest kuue peamise valdkonna vahel: tööstus (17%), hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite remont (16%), ehitus (12%), haldus- ja abitegevused (9%), majutus ja toitlustus (7%) ning veondus ja laondus (7%). Ühe tugevaima tööjõupuudusega valdkonnas, IT sektoris, värvati I kvartalis tööle 1799 töötajat, mis on 4% kõikidest tööle võetutest.
Tööandjate värbamisvajadus koosneb omakorda aga peamiselt kahest osast. Ühelt poolt on tööandjatel asendamisvajadus ehk tuleb asendada olemasolevaid töötajaid, kes jäävad ajutiselt töölt eemale või liiguvad edasi uutele töökohtadele. Lisaks luuakse aga juurde ka uusi töökohti, mis vajavad samuti täitmist.
Olete lähiajal alustamas uute töötajate värbamisega või vajate abi mõne olemasoleva personaliotsinguga? Küsige nõu telefonil 699 7680 või e-posti teel klient@cvkeskus.ee
Loe ka: Värbamise 5 kuldreeglit
Tööjõuvajaduse kasvu prognoosis aga käesoleval aastal 29% tööandjatest, selgus aasta alguses Palgainfo Agentuuri organisatsioonide värbamispraktikate küsitlusest. Lisaks tõi tervelt 65% tööandjatest välja, et neil on ettevõttes täitmata ametikohti ja suurim värbamisvajadus tuleneb asendamisest ehk olemasolevad töötajad liiguvad uutele töökohtadele.
Tööjõus osalemise määr on tööjõu (tööga hõivatute ja töötute summa) osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus. Hinnangud põhinevad Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel.
Millised on Eesti tööandjate eelistatuimad personaliotsingu ja värbamiskanalid?
Uusi töötajaid värbas esimeses kvartalis Maksu- ja Tolliameti andmetel 22 790 ettevõtet, mis on aasta võrdluses jäänud samasse suurusjärku. Ootuspäraselt on tööturul värbamisel aktiivsemad suuremad ettevõtted – vähema kui 10 inimesega tööandjatest värbas töötajaid 17% ettevõtetest, enam kui 250 töötajaga ettevõtetest 100% ja 50–249 töötajaga 95%.
Palgainfo Agentuuri märtsikuus korraldatud ja 598 organisatsiooni esindajat kaasanud küsitlusest selgus, et Eesti tööandjad kasutavad personaliotsingutel enim Eesti suurimat tööportaali CVKeskus.ee – võrreldes teiste värbamiskanalitega, märkis tervelt kaks korda rohkem tööandjaid esimeseks personaliotsingu kanaliks just CV Keskuse tööportaali.
Teisele kohale paigutasid tööandjad oma tutvusvõrgustiku, lisaks jäid võrdset positsiooni jagama Töötukassa ja erinevad sotsiaalmeedia kanalid. Mõned tööandjad kasutasid veel ka otsepakkumisi, paigutasid tööpakkumisi ettevõtte kodulehele, korraldasid organisatsioonisiseseid konkursse, avaldasid tööpakkumisi ajalehtedes või kasutasid värbamisel personaliotsingu firmade abi. Ka Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee kõrvale on loodud eraldi värbamisekspertide meeskond, kes aitavad Eesti tööandjaid personaliotsingutega ja viivad aastas läbi ligikaudu 2000 tööintervjuud.
Tööpakkumiste arv suuremates tööportaalides
Eesti tööandjate eelistusi peegeldab ka avaldatud tööpakkumiste arv. Nimelt Eesti suurimas tööportaalis CVKeskus.ee avaldati 2019. aasta esimesel poolaastal kaks korda rohkem tööpakkumisi kui lähimas konkureerivas tööportaalis. Lisaks on tööportaalide vahel tööpakkumiste osas kattuvus ehk suurem osa väiksemates tööportaalides avaldatud tööpakkumistest on leitavad ka CVKeskus.ee lehelt.
Avaldatud tööpakkumiste info pärineb tööportaalide kodulehtedelt.
Mis valdkondades otsitakse enim tööjõudu?
Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmetel jagunevad tervelt kaks kolmandikku tööle võetutest kuue peamise valdkonna vahel: tööstus (17%), hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite remont (16%), ehitus (12%), haldus- ja abitegevused (9%), majutus ja toitlustus (7%) ning veondus ja laondus (7%). Ühe tugevaima tööjõupuudusega valdkonnas, IT sektoris, värvati I kvartalis tööle 1799 töötajat, mis on 4% kõikidest tööle võetutest.
Tööandjate värbamisvajadus koosneb omakorda aga peamiselt kahest osast. Ühelt poolt on tööandjatel asendamisvajadus ehk tuleb asendada olemasolevaid töötajaid, kes jäävad ajutiselt töölt eemale või liiguvad edasi uutele töökohtadele. Lisaks luuakse aga juurde ka uusi töökohti, mis vajavad samuti täitmist.
Olete lähiajal alustamas uute töötajate värbamisega või vajate abi mõne olemasoleva personaliotsinguga? Küsige nõu telefonil 699 7680 või e-posti teel klient@cvkeskus.ee
Loe ka: Värbamise 5 kuldreeglit
