Kuidas luua pika-aegne töösuhe heade töötajatega

Keegi tööandjatest ei saa kindlustada seda, et head töötajad neile igavesti truuks jäävad. Eks igaühel ole õigus teha oma valikuid ja võtta vastu otsuseid elu, töö, sissetulekute ja kas või arengu või toredate kollektiivsuhete kohta.

Küll saame tööandjatena mõelda sellele, kuidas me juba töösuhte alguses, töötaja valikul ja töölevormistamisel, saaksime kindlustada võimalikult pikaaegse ja mõlemaid pooli rahuldava koostöösuhte.

Sellele probleemile otsiti vastust erikonverentsil “Kuidas töötajate “röövimisele” seadusega vastu seista”. Mai lõpul toimunud erikonverentsi eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas tööandjad saaksid hoida oma häid töötajaid hetkel, mil töötajaid konkurentide poolt aktiivselt “üle ostetakse”. Põhitähelepanu oli pööratud sellele, kuidas töösuhet luues oleks kõik kokkulepped ja muud tingimused juriidiliselt korras.

Advokaadibüroo Teder Glinkman & Partnerid advokaat Tuuve Tiivel rõhus võimalikult korrektsele ja selgelt sõnastatud töölepingu vormistusele, kus oleksid ära seletatud, kes on konkurent ettevõtte jaoks, mis on konkureeriv tegevus või ärisaladus, seda samuti vajadusest märkida piirkond, mis hõlmab konkurentsikeeldu, või muud piirangud, mis vastaks tööandja huvidele, kuid ei läheks töötaja enda huvidega vastuollu.

Palgatingimused

Heli Raidve, AS-i Tööõigusabi juhataja rääkis palgatingimuste vormistamisest töölepingus. Kuna kehtivas töölepingu seaduses ei määrata ära palgatingimuste sisu, jääb palgatingimuste kokkulepe kahe osapoole, tööandja ja töötaja, läbi arutada. Samuti seletas ta, kuidas vormistada põhi-palk, lisatasud, ületunnitööd ning preemiad ja puhkusetasud.

Marko Saag, Ernst & Young Balticu maksukonsultant rääkis, millised piirangud seab maksusüsteem töötajate motiveerimisele. Kuna uuringute andmeil on palgatõus motiveeriv vaid kuus kuud, rääkis Marko Saag, kuidas töötajaid saaks veel teisiti innustada ning pakkuda neile konkurentsivõimelisi tingimusi. Põhitähelepanu oli suunatud just sellele, millised on motiveerimise eri võimalused ning milline seos on neil Eesti Vabariigis kehtivate maksudega.

Tartu ülikooli õigusosakonna dotsent Gabriel Tavits rääkis paindlikest töövormidest, mida meie seadused võimaldavad. Ta kirjeldas võimalusi töötada osalise tööajaga, mis oleks eriti sobiv väikeste lastega kodus olevatele emadele või tudengitele, ja töötamist n-ö kodukontoris. Samuti oli teemaks rendi- ja välistööjõu kasutamise võimalused. Ka Gabriel Tavits osutas tähelepanu töölepingu korrektsele vormistamisele. Põhjuseks on asjaolu, et paindlike töövormide kasutamine eeldab kokkulepetele suurema tähelepanu pööramist, tööandja väiksemat kontrolli ja töötaja suuremat vastutust.

Allikas: EPL Online