Ettevõtte edu võtmeks on haritud ja ettevõtlikud inimesed

Majanduslikult keerulises olukorras on iga ettevõtte peamine eesmärk kärpida kulusid ning leida efektiivsemaid lahendusi oma tegevuse jätkamiseks. EBS Juhtimiskoolituse Keskuse juhataja ja kogenud ettevõtja Peep Aaviksoo sõnul on pikaajaliselt kõige tulemuslikum viis ettevõtte arendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks investeerimine oma personali.

Hea keskastmejuht näeb organisatsiooni tervikuna

Aaviksoo sõnul hakkavad paljud Eesti ettevõtjad üha enam aru saama, et töötajate koolitamine ja erialase tasemeõppe toetamine annab neile ka paremad, motiveeritumad ja efektiivsemad töötajad. „Tänases kiiresti muutuvas ettevõtluskeskkonnas on oluline, et ka keskastmejuhid ja spetsialistid oskaksid oma rollist organisatsioonis aru saada ning sellest lähtuvalt ka otsuseid vastu võtta. Et aga oma ala tugev spetsialist oskaks ka juhi tasemel mõelda, on teda vaja koolitada,“ sõnas Aaviksoo.

„Spetsialist võib olla oma alal väga hea ja saada näiteks oma osakonna juhatajaks. Samas, kui ta on õppinud ja töötanud ainult oma erialal, ei pruugi ta hoomata enda ja oma osakonna rolli kogu organisatsioonis. Tema teadmised ja silmaring on piiratud ning ta ei oska oma tööd siduda ettevõtte teiste osakondade ja juhatuse eesmärkidega. Seetõttu kannatab selle läbi ka organisatsioon. Et keskastmejuht saaks aru oma rollist, oskaks analüüsida oma tegevusi ning teha õigeid otsuseid, peab ta aru saama ettevõtte funktsioneerimisest tervikuna. Ütlen ikka, et head keskastmejuhid toovad raha sisse, keskpärased aga viivad välja,“ rääkis Aaviksoo.

Oma kogemusest ettevõtte juhina kinnitab Aaviksoo, et võimalusel on ta alati toetanud aktiivsete initsiatiivikate töötajate enesetäiendussoove. „Kui minu juurde tuleb töötaja, kellel on oma ettepanekud ja ideed, ma näen, et ta mõtleb ettevõtte arengule kaasa. Kui ta soovib oma teadmisi täiendada, et oma tööd veelgi paremini teha, siis miks ma peaks talle ei ütlema,“ arvas Aaviksoo.

Magistriõpe toetab tööalast tegevust ja vastupidi

Vastuseks küsimusele, kas siis ainult bakalaureusetasemest ei piisa, toob Aaviksoo näite IT-poistest. “Bakalaureuseõppe lõpetavad IT-poisid, kes on kõik nutikad arvutihuvilised noormehed. Pooled neist leiavad juba kooli kõrvalt töö ning hakkavad IT-teenuseid pakkuma. Ülejäänud lähevad aga töö kõrvalt edasi õppima. Mõne aasta pärast on esimesed ikka nutikad IT-poisid ja teevad oma tööd hästi, kuid rohkem haritud kursusekaaslastest saavad nüüd nende ülemused. Loo moraal seisneb selles, et ainult bakalaureusetaseme haridusega tuleb karjääriredelil lagi ette. Spetsialisti või keskastmejuhi tasemelt kõrgemale on ilma magistrihariduseta väga raske jõuda,“ selgitas Aaviksoo.

Samas toonitab ta, et enne magistrihariduse omandamist peaks inimesel olema omandatud piisav töökogemus. „Usun, et pärast bakalaureuseõppe läbimist peaks inimene paar aastat töötama, ja aru saama milline eriala sobib talle ning alles siis magistriõppesse astuma. Kõige paremini talletuvad teoreetilised teadmised neid praktiliselt läbi tehes. Seetõttu ongi just töö kõrvalt erialase magistrihariduse omandamine kõige efektiivsem. Seda nii teadmiste omandamise kui ka nende teadmiste tööalaselt kasutamise koha pealt,“ arvas Aaviksoo.

Järgmisest aastast muutub töötajate hariduse finantseerimine ettevõttele odavamaks

Kuni käesoleva aasta lõpuni tuleb igal tööandjal maksta oma töötajate tasemeõppe toetamise eest erisoodustusmaksu. „Praegu veel kehtiva seaduse kohaselt saab ettevõte ilma lisatasudeta oma kasumi eest osta näiteks Koreast traktori, toetades sellega Korea riigi majandust. Samas oma töötajate ehk Eesti riigi kodanike haridustaseme tõstmise eest peab ta aga maksma nö trahvi ehk erisoodustusmaksu. See on ju jabur,“ imestas Aaviksoo, lisades, „õnneks on sellest möödapanekust aru saadud ning alates järgmisest aastast olukord muutub.“

Alates tulevast aastast muudetakse ettevõtetele personali erialase tasemeõppe finantseerimine odavamaks. „1. jaanuaril 2012 hakkab kehtima tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt ei pea ettevõtted oma töötajate erialase tasemeõppe finantseerimise eest enam erisoodustusmaksu maksma. Loodetavasti annab see mitmetele ettevõtetele tõuke ja arusaama, et töötajad on firma suurim vara ning nendesse tuleb investeerida,“ ütles Aaviksoo.